Projekti „Aktiivne noorsootöö Valgamaal“ toetab SA Archimedese noorteagentuur Erasmus+ programmist.
Minu esimene malevakogemus oli 2014. aasta Tankla Õpilasmaleva Helme rühmas.
Kui uurida vanemate mälestusi lapsepõlve kohta, räägitakse peaaegu alati töö tegemisest kolhoosipõllul ja erinevatest töömalevatest ning paljust, mis seal juhtus. Seega, nähes 2014. aastal kuulutust, et ka Valgamaal tuleb õpilasmalev, otsustasin ennast kirja panna.
Et asja enda jaoks veelgi huvitavamaks teha, ei läinud ma kodu lähedale malevarühma, vaid kaugemale. Otsus sõltus muidugi ka tööst, mida seal teha tuli. Kuigi paljud tööülesanded olid samad, mis mujalgi rühmades, tundus Helme maleva rühm mulle kuidagi kõige huvitavam.
Osalesin 2014. aasta suvel esmakordselt toimunud Tankla õpilasmalevas.
Minu kaks töönädalat möödusid Sangaste lossis, kus oli pidevalt meeldiv ja sõbralik seltskond. Nii lossi töötajate, malevlastega kui ka rühmajuhtidega sain väga hästi läbi.
Esimene maleva päev oli pärast laulu-ja tantsupidu. Olin öösel koju jõudnud ning ennelõunaks saabusin väsinuna oma suurte kompsudega Sangastesse. Lossi peaukse juures vaatas mulle vastu väga kirju seltskond: oli valgakaid, tõrvakaid ja ka otepäälaseid ning minu suureks üllatuseks oli meie seltskonnas vaid kaks noormeest. Juba tutvusringil sai meil tohutult nalja ning polnud päeva, kus me ei naernud.
4. mail toimus Valgas riigigümnaasiumide vaheline jalgpallivõistlus. Idee tekkis Valga gümnaasiumi 10. klassi õpilasel Christofer Orukasel, kes ise on parandamatu jalgpallifanaatik.
Just tema käis idee välja oma koolikaaslastele Kristiina Saaronile ja Karel Simsonile ning kuna plaanil tundus olevat jumet, otsustasid nad antud teema osas rääkida kooli juhtkonnaga. Järgmise sammuna kirjutati huvijuhi abiga hasartmängumaksu nõukogusse projekt, millele saadi ka rahastus.
23. aprillil lõppes Lääne-Virumaal 
võistlusmatk Viru Tarvas, kus Valgamaa maleva noored kotkad saavutasid teise koha.
Võistlus toimus Kunda linna ümbruses maastikul, kus tuli noortel läbida jalgsi ligikaudu 30 km pikkune teekond, mis kulges mööda mere äärt ja vesiseid alasi. Rajal oli kokku 18 kontrollpunkti, kus noored said enda meeskonnatööd ja oskusi proovile panna. Ülesanded, mida noored lahendama pidid, olid meditsiin, jõeületus, kauguste mõõtmine, laskmine, paadiülesanne, luureülesanne, sideülesanne, miiniväli ja palju muud. Karel Kuus tõdes, et võistlus oli hästi korraldatud ja tema lemmikülesandeks oli jõeületus, kus tuli koos tiimikaaslastega ületada köiel kõndides jõge, toetudes oma tiimikaasalasele, kes kõndis samal ajal oma köie peal.
Seekord võitis Alutaguse ja Valga jäi teiseks võistkonnaga koosseisus Erki Vessin, Karel Sarv, Karel Kuus ja Rihard Oolo. Kolmandale kohale tuli Sakala. Karel Kuusi arvates toimis meeskonnatöö hästi ja kõik sujus, aga nad pidid tunnistama, et Alutaguse noored kotkad olid seekord neist osavamad.
Kaheksandal aprillil kell 11 startis Otepää Looduspargist 13. seiklusmatkale „Väle jänes“ 32 võistkonda.
8. aprillil toimus järjekordne „Väle jänes“, mis leidis aset juba 13. korda. Seekord olid väledad jänesed matkamas Otepää künklikul maastikul, kus nii mõnigi noor sai enda ronimisoskusi proovile panna. Võistleja Erki Vessini sõnul oligi maastik kõige raskem katsumus selle võistlusraja juures. Kokku võttis nelja võsitlusgrupi peale osa 32 võistkonda. Kohale olid tulnud ka välisvõistkonnad Tallinnast, Pärnumaalt, Tartumaalt ja Võrumaalt.
