Projekti „Aktiivne noorsootöö Valgamaal“ toetab SA Archimedese noorteagentuur Erasmus+ programmist.
Olen haridusmessil olnud vabatahtlik kaks aastat ja juba ootan järgmist korda. Ilmselt on see üks parimaid kogemusi, mille olen saanud.
Vabatahtlikuks olemine annab mulle võimaluse suhelda erinevate inimestega, kartuseta neile ligineda. Saan sedasi arendada oma suhtlemisoskust. Olles vabatahtlik, saan ma ju tegelikkuses haridusmessilt täpselt samasuguse kogemuse nagu iga teinegi. Minu eelis on see, et minu panusest sõltub ka selle sündmuse õnnestumine.
Nädalavahetusel kogunesid Valgamaa meediahuvilised noored Taheva noortekeskuses. Neid ootas ees kahepäevane Tankla poolt korraldatud meediaseminar.
Esimesel päeval noortekeskusesse jõudes, seadis Rasmus oma prioriteediks ahjudesse tuli teha. Kuna maja on puuküttega, siis olid ruumid kohale jõudes üpris jahedad. Noored said aidata kohvi ja tee vee keetmisel ning puuviljade pesemise, lõikamisega. Ühiste jõududega saadi kõigega kenasti ühele poole seminari alguseks.
Kui kõik noored olid kohale jõudnud ootas neid näksilaud koos sooja joogiga. Peale seda hakkas esimene seminariosa, kus noortele tutvustati Tankla olemust. Meile räägiti Tankla sündimise loost, millega tegeleb ja mis ühingu eesmärk. Peale mõnetunnist Tankla tutvustust, saadeti meid aga hoopis õue. Enne seda tegime väikse kohvipausi ning meile selgitati meeskonnatöö faasidest ja rollidest.
Hans Eineri nimelise õpilaskonverentsi eel avati Valga Põhikoolis 16. mail eesti pedagoogi ja mitmete kooliõpikute autori püsistend.
Täna, 12. mail käis Valga põhikooli 7. klassidele Politsei- ja Piirivalveameti projekti raames koolikiusamise ja narkosõltuvuse teemal kogemusloengut andmas Immanuel Volkonski.
Immanuel on 37aastane mees, kes kümme aastat oma elust on mööda saatnud narkomaanina. Tänaseks on ta sellest täiesti prii olnud seitse aastat. “Ma ei suitseta, ei tarbi alkoholi ega narkootikume.” Immanuel on veendunud, et kõik algab lapsepõlvest. “Mul oli küll isa, kuid tundsin pidevalt temapoolsest kasvatusest puudust. Mul polnud juhtivat meherolli, eeskuju, kedagi, kes tegeleks minu tunnustus- ja kuuluvusvajadusega, mis lapse jaoks on niivõrd oluline.”
