Mobiiltelefon on tänapäeval elementaarne ese nii noorte kui ka täiskasvanute elus.
Seda kasutatakse sotsiaalvõrgustikes suhtlemiseks, mängimiseks, videote ja piltide vaatamiseks ning veel paljudel teistel otstarvetel. Kuid mobiiltelefonil on ka oma pahupool, milleks on enese unustamine virtuaalmaailma ning päris maailmast võõrdumine.
Ei saa salata, ka mina veedan palju aega nutitelefoni taga. Seetõttu, kuuldes räppar Reketi poolt 5. aprillil välja kuulutatud üleriigilisest mobiilivabast päevast, olin kohe nõus ka ise sellest osa võtma ning kaasasin sellesse ka oma sõbra Paul Poderati. Kindlasti ei kahetse ma oma otsust.
Ei valmistanudki raskusi
Mobiilivaba päev algas kell 7 hommikul, kuid kuna mul on koolihommikuti alati kiire, siis ei jõua ma tavaliselt niikuinii enne kooli minekut telefoni kätte võtta. Seega ei valmistanud päeva algus ilma telefonita mulle üldse raskusi, kuid kooli jõudnud, tekkis mul mõnel korral siiski kiusatus telefon koolikotist välja võtta. Mul on nimelt halb harjumus, nagu paljudel õpilastel, mõningate tundide ajal sõnumeid saata. Siiski suutsin endale kindlaks jääda ja telefon püsis mu käeulatusest väljas. Panin tähele, et kuulasin tundides palju tähelepanelikumalt kui muidu.
Peale kooli olin Pauliga kokkusaamise eelmisel päeval kokku leppinud ning kõik kulges plaanipäraselt. Veidi harjumatu oli see, et ei saanud enne kohtumist „rääkida“ ja küsida, kaugel sõber on. Sellel on siiski ka positiivseid külgi. Näiteks on palju rohkem põhjust kellaaegadest ja kokkulepetest kinni pidada, sest viimasel hetkel ei saa enam plaane ümber lükata või muuta. Samuti näitab selline asi, kas inimest saab usaldada või mitte.
Veetsime terve õhtupooliku tavainimeste kombel rääkides ning see on üllatav, kui palju rohkem detaile jutust paneb inimene tähele, kui ta ei ole samal ajal poolenisti virtuaalmaailmas. Näost-näkku rääkimine ületab suuresti internetisuhtluse ning seda tuleks, eriti noorte jaoks, kindlasti toonitada. Paljud noored ei oskagi enam reaalses elus sõpradega suhelda, millest on kahju, sest virtuaalmaailm ei lase neil näha pooltki seda, mida pakub päris maailm.
Mida õppisin?
Ma sain sellest päevast väga positiivse kogemuse ning mõistsin, millest kõigest mobiiltelefoni tõttu ilma võib jääda. Mul oli palju rohkem aega ning ma olin palju tähelepanelikum. Kindlasti üritan ma oma telefonis veedetavat aega vähendada ja pühenduda rohkem oma sõpradele, perele ja kõigele mind ümbritsevale.
Soovitan kõigil üheks päevaks nutitelefon kõrvale heita ja vaadata, mis on tegelikult meie ümber. Ainult nii näeme reaalseid väärtusi oma elus ja saame aru, mis meile tegelikult oluline on. Tuleb leida väikeseid asju igas hetkes, mis teevad meid õnnelikuks, ja see pole kohe kindlasti nutitelefon. Tuleb elada päris maailmas.
Pamela Paul
Tõrva Gümnaasiumi õpilane
