Projekti „Aktiivne noorsootöö Valgamaal“ toetab SA Archimedese noorteagentuur Erasmus+ programmist.
Elina Melanija Tannenberg on Valga juurtega noor, kelle igapäevaelu möödub pealinnas laste tantsutreeneri ja täiskasvanute personaaltreenerina.
2016. aastal lõpetas Elina Tallinna Ülikoolis andragoogika eriala. „Sain päris kiiresti aru, et kontoritöö ei ole mulle ja seadsin sihiks saada treeneriks.“ Nüüd on tema elu seotud mitmete aktiivsete tegevustega. Nimelt on ta laste tantsutreener ja täiskasvanute personaaltreener. „Treenin lapsi Minu Tantsukoolis. Samuti on mul mitmes koolis ja lasteaias rühmad.
16.-18. juulini toimub Kaldavere turismitalus Valgamaa ja Rõngu noorte looduskool. On selgunud transport laagrisse ja tagasi.
9.00 Otepää bussijaam
9.10 Nõuni kultuurimaja
9.25 Hellenurme kauplus
9.30 Palupera kool
9.40 Rõngu bussijaam
9.50 Aakre bussijaam
10.00 Puka kooli parkla
10.30 Valga linn, Staadioni parkla (Vabaduse 9)
Kaldavere turismitalu
Lõpetasin tänavu Tallinna Ülikooli noorsootöö rakenduskõrgharidusõppe ning andsin endale lubaduse, et kui kool lõpetatud, jagan teiega kokkuvõtet enda lõputöö tulemustest.
Minu töö teema valik kujunes suuresti ise läbi kogetu põhjal. Olles töötanud kaks aastat noortekeskuses noorsootöötajana ja nüüd kaks aastat üldhariduskoolis huvijuhina, hakkasin üha enam märkama vajakajäämisi nende kahe asutuse vahelises koostöös. Seetõttu otsustasin töö kirjutada teemal "Noortekeskuste ja koolide vaheline koostöö Valgamaa näitel".
Minu plaan oli proovida kõiki Eesti toite, mida ma varem ei teadnud (välja arvatud liha, sest olen juba pikka aega taimetoitlane). Niisiis tahtsin ma proovida toite lasteaias, kuid neis oli igalpool komponendiks liha.
Liha hommikuks, lõunaks ja õhtuks, kastmetesse oli juba lisatud liha ja kartulipudru sisse samuti. Kui ei olnud liha, oli piim, millega mul otseselt probleeme ei ole, kuid samas selle ületarbimine ei ole ka hea.
Paljud inimesed minu kodumaal küsisid minult "Miks Eesti?". Polnud mingi saladus, et ma ei ole külma kliima jaoks mõeldud ja mind on peetud pigem "külmavareseks", kellekski, kes tunneb külma kiiremini kui teised. Kasutasin varasemalt tihti suvel soojendusega tekke ja mu sõpradel oli alati lisatekk varuks kui nende juures ööbisin. Kurtsin pidevalt külma üle.
