Juulikuu lõpp ja augustikuu algus tõid noorteni lustlikud, põnevust ja naeru täis päevad. Valgamaal Põdrala vallas Rullil toimus Valgamaa noorte looduslaager. Tänavu sündis ka osalejate rekordarv, milleks oli 204.
Neli päeva väldanud laagris said noored õppida palju uut ning lisaks kõigele nautida ka sõpradega vaba aega.
Nende päevade jooksul toimus palju pallimänge. Ka esimene päev sai õnnistatud pallimängudega. Osavust ja koostööd pandi proovile võrkpalli, rahvastepalli ja vesipalli mängimises ning vibu laskmises.
Õpiti mitmeid erinevaid rahvatantse: oige ja vasemba, polka, kaerajaan ja kungla rahvas. Kõik oige ja vasembat õppinud noortegrupid esitasid tantsu õhtul ka juhendajatele.
„Rahvatants on üks traditsioone, mida võiks kindlasti aastaid hoida. Tantsimine annab hea füüsilise koormuse, rahulolu, aitab pingetest vabaneda ning annab kohutavalt hea enesetundetunde, eriti siis kui pead suuremale massile esinema. See võib hirmus küll olla ja väike värin on sees, aga peale esinemist see feeling on lihtsalt nii super, et läheks tantsiks veel ja veel ja veel. Huvi rahvatantsu vastu on mul olnud juba mitu aastat, aga tantsima hakkasin kusagil 9-10 kuud tagasi tänu oma sõbra Kaur Väikesele, kes mu ühte proovi kaasa võttis. Mulle hakkas rahvatants aina rohkem meeldima ja huvi pakkuma, pole isegi mõtet, et tuleks sealt ära, kuna seltskond, kellega ma tantsin, on lihtsalt väga super," tõdes särasilmselt Puka valla noor ja Valgamaa maleva kodutütar Kaisa Ööbik.
Muusikast juttu tehes külastas laagrit ka Kaitseliidu Valgamaa maleva teavituspealik Vello Jaska, kes rääkis laagrilistele akordioni, lõõts- ja suupilli ajaloost ning mängis ka mõningad palad tantsuks.
Nelja päeva jooksul käidi metsas nii laskumas, relva laskmas kui ka orienteerumas, millele oli saadud ka eelnev teooriatund. Lisaks päevasele orienteerumisele lisandus õhtul ka luuremäng, kus rühmad saadeti metsa ning sealt tagasi tulles pidid nad täitma luureraporti.
Metsas tehti ka lõket ning keedeti katelokis vett. Õpiti, mida teha, kui oled metsas eksinud, samuti õpiti erinevaid sõlmi. Püüti isetehtud õngega kala. Kätte õnnestus saada vaid üks, kes lasti ka tagasi vette. Lõkkel küpsetati leiba, lisaks sellele õpiti tundma erinevaid taimi ning jõuti käia foto õpitoas, kus räägiti kaamera erinevatest programmidest, jagati näpunäiteid paremate fotode tegemiseks ning saadeti noored fotoretkele.
Jagus ka sportlikumaid ülesandeid. Noored said kanuutada, end proovile panna tuletõrjespordis, kus suurematel tuli läbida 100m takistusrada, ronides üle seina, läbida poom voolikutega ning seejärel tuli voolikud ühendada. Väiksemad võtsid võimu teatevõistluses, kus tuli ronida üle seina, ületada poom, voolikutega joosta ning neid ühendada. Adrenaliinirohkemaks punktiks oli valmistatud üle jõe rippuv võrk, mis ületada tuli.
Igal aastal on noored saanud kasutada ka oma loovust ja mõtteviisi, nii oli sellelgi aastal. Tuli taaskord tunni aja jooksul ette valmistada omaloomingukava, mille teemaks oli „Valgamaa loodus". Sel aastal polnud aga oluline, kas kava on laul, tants, näidend või midagi muud. Iga rühm sai lehe, kus olid kirjas kriteeriumid, millest kinni pidada. Nimelt pidi olema kava pikkuseks vähemalt 3 minutit ning kasutada tuli etteantud sõnu, nagu näiteks pesumasin, ööbik, ripsmekarv, huulepulk, vürtsikilu, kitarr, rüperaal, paksud huuled, jne.
„Kõige enam nalja etteastete juures tegid mulle mu enda vuntsid. Kulmud on siiamaani alles," naeris Mattias Marek Maranik Otepäält.
Kolmas päev oli mõeldud uute laagriliste sisse pühitsemiseks ehk ristimiseks, mille käigus tuli läbida väike mudarada, istuda vahu sees ning ristida sel aastal esmakordselt laagris osalevad noored veega.
Laagrilisi külastasid ka politsei ning päästeteenistus. Viimane korraldas vahupeo ja seda keset päeva, mis aga vaatamata ilmale osalistele väga peale läks. Kui esmalt tundus, et vahu sees hullasid vaid pisemad, siis lõpuks oli sinna sattunud ka enamus rühmajuhte. Politsei rääkis aga raudtee ohutusest ning korraldas hiljem ka selleteemalise viktoriini.
Viimane päev sujus ladusalt mängides ja laagriala koristades. Noored jagati taaskord rühmadesse, seekord aga vanuseliselt, sest mängul oli oma raskustase. Mängiti mälumängu „Eesti mäng". Kuna oldi looduslaagris, olid ka küsimused vastavad.
„Saades teada, et mälumäng hakkab, olin positiivselt mõtestatud. Olin seda varem juba päris mitmeid kordi mänginud ning arvasin, et tean loodusest nii mõndagi, kuid selgus hoopis midagi muud. Ma ei teadnud teemast siiski niipalju nagu lootsin, et tean. Päris hätta me ikkagi ei jäänud ja saime üpris hästi hakkama – Harju keskmine. Mina ise olen jällegi hulganisti targem, sest paljud küsimused ei olnud üldse nii lihtsad nagu läbiviija Marek Mekk neid alguses suurelt välja oli reklaaminud," tunnistas Valgamaa maleva kodutütar Pille-Riin Vessin.
Kui varasematel aastatel on laager kandnud nime noorte kotkaste ja kodutütarde suvelaager, siis sel aastal kandis see nimetust Valgamaa noorte looduslaager. „Valgamaa noorte looduslaager sai sellise nime näitamaks, et me hoolime loodusest ning et Noored kotkad ja Kodutütred ei ole mingi sõjaline organisatsioon, vaid on avatud kõigile Valgamaa noortele," sõnas Valgamaa maleva noorteinstruktor Kaimo Vahtra.
Laagris oli võimalus osaleda 8-17 aastatel noortel. „Plussiks oli see et laagrit aitasid ette valmistada ja läbi viia Puka, Palupera ja Helme vald. Omavalitsusjuhid on hakanud aru saama, et noorte toetamine läbi riikliku noorteorganisatsiooni on kasulik ning toimiv. Samuti toetas sel aastal laagri läbiviimist Valgamaa jahi- ja kalameeste ühistu."
„Eesmärk on jätkuvalt anda Valgamaa noortele kogemusi ja teadmisi, suhtlemisoskust ja toimetuleku nägemust edaspidiseks. Elukogemuste saamiseks on Noorte Kotkaste ja Kodutütarde organisatsiooni kuulumine ja kaasalöömine väga suur võimalus," lisas Vahtra.
Egle Kõvask
noortelehe reporter
