Otsustasime koos Gabrieliga avastada Tõrva teiseringipoodide võlusid. Minul tuli küll selleks ette võtta tunnine bussisõit Harglast Tõrva, see eest Gabriel, pidi ainult korteri ukse avama ja oligi juba mainitud linna tänavatel. Ilm oli üle pika aja ideaalne võikeseks ringkäiguks linnas – päike, tuulevaikus ja üllatavalt soe. Me olime päeva lõpuks õnnelikud asjade ja kohtade üle, mis me avastasime. Mitte ainult poed, vaid ka Tõrva ise. Oli tõesti naeru täis ja põnev päev.
Meie vintage-seiklus algas kell 9.30. Esmalt läksime väikesesse second-hand-riidepoodi, mis asub kohe peaväljaku ääres. Sees oli vaikne ja sa said rahulikult surfata riiete seas läbi kolme ruumi. Kahjuks meie jaoks polnud valik väga suur. Peamiselt suurematse suurustest naiste riided. Gabriel pidas ses poes vastu ainult viis minutit. Melina püüdis see eest müüjaga juttu teha ja saada segusele, kust on pärit kõik need poes müügil olevad riided, kuid kahjuks müüja ei vallanud inglise keelt ning Melinal jäi oma vastus saamata.
Pärast lühikest visiiti linna noortekeskusesse, kus me mängisime natukene robotitega, jätkasime me oma tuuri ühes armsas vintage mööblipoes. See pood oli juba minu tähelepanu püüdnud mu esimesel Tõrva külaskäigul. See asub kohe bussijaama kõrval ja käisitsi tehtud puidust silt juhatab poe sissepääsu suunas. Meile tundus, et me ei sisenenud poodi, vaid hoopis hea sõbra hubasesse koju. Sellest poest leiab unikaalseid vintage mööbliesemeid ja väiksemaid asju. Poes pakutav on värvitud erinevatesse värvidesse ja kaetud põnevate mustritega ja meie jaoks olid hinnad väga mõistlikud. Mis lisas meie jaoks ekstra hubasust ning vintage õhustikku, oli see, et sa saad vaadata, kuulata ja tunda läbi mõnusate lõhnade, kuidas sõbralik poe omanik töötab järgmise eseme kallal.
Kui me mõtlesime, et see on kõige parem ja lahedam pood linnas, avastasime, mitte kaugelt, veel ühe second-hand-poe, mis oli isegi kohati põnevam. Tõrva „Sõbralt-Sõbrale“ pood asub suuremas majas, mis osutus kirikuks. Sealt leiab igasugu põnevaid asju, mitte ainult teiseringi riideid, vaid ka erinevaid instrumente (mis kahjuks polnud müügiks) ning naljakaid vinüüle seitsmekümnendatest. Leidsime isegi ühe hispaaniakeelse vinüüli, mil nimeks oli „Vacaciones en España”.
Neil on samuti suuremas koguses selliseid asju, mis mulle väga kasulikud ei tundu, kuid Melina ei suutnud vastu panna. Ta ostis endale minu jaoks Eesti tüüpilisena tunduvad metall karbid – Hiina ja jõuluvana motiiviga. Samuti leidis tee tema kotti elevandi pildiga maailma lahedaim munahoidja, mida me kunagi näinud oleme.
Sõbralt-Sõbrale poes veetsime me pika aja ning lahkuma sundis meid tühi kõht. Vintage lainel püsimiseks külastasime väikest kiirtoidukohta, kust tellisime retroburgeri. Siiani pole me aru saanud, mis tegi sellest burgerist just retroburgeri. Meie vintage-poodide-avastamise-tuur-Tõrvas lõppes järve ääres, kus me nautisime kastmerohket retroburgerit ja sellevahel olevaid mozzarella-viile (arvatavasti).
Mõni aeg hiljem pärast loo valmimist, saime teada, et Tõrvas on veel vähemalt kaks Second-Hand-poodi ning Valgas pidi olema neid nii palju, et meie mõlema näppudest jääb väheks nende kokkulugemiseks. See aga tähendab seda, et avastamist meil jätkub nii Tõrvas kui Valgas. Seniks aga jääge second-hand poodide lainele ning te kuulete meie järgmistest avastustest juba varsti.
Melina Springer ja Gabriel Escobar Martín
