Mari Venski on JJ-Street tantsukooli silmapaistev treener ja juhendaja. Muusikaga puutus ta kokku juba 6aastaselt, kuid tähelend sai alguse alles JJ-Street tantsukoolis. Tugev tahtejõud ja järjekindlus on ta tänaseks viinud JJ-Street crew koosseisu.
Mõtteid erialavalikulElus on palju võimalusi, tuleb ainult olla julge ja neist kinni haarata. Töötades restoranis mõned aastad kelnerina pakuti mulle võimalust kokana kätt proovida. Erialast haridust omamata oli kõik algul üks tume maa. Olin küll üle leti näinud, kuidas köögis asjatatakse ja toitu valmistatakse, kuid töö spetsiifikast polnud mul aimugi.
Alustasin kõige lihtsamatest asjadest, kuidas näiteks nuga käes hoida, et mitte oma näppe maha lõigata. Kus asuvad toorained ja mis lisand läheb millise toidu juurde. Olin kõiki neid toite sadu kordi näinud, aga kui oli vaja ise valmis teha, oli pea tühi. Edasi üritasin selgeks saada, kui kaua peab olema liha grillil ja kui kaua ahjus? Millal on veisefilee medium või medium-rare?
Noored on minu käest palju küsinud, et kuidas teha oma elus õigeid valikuid. See paneb ikka ja jälle oma teekonnale mõtlema ning julgustama neid käima kõrvalisi radu. Alati ei saa kõike kohe ja alati ei kujune ka olukorrad selliseks nagu oleme oodanud. Vahel on kõrvalised teed palju õpetlikumad ja meeldivamad. Olen lapsest saati olnud püüdlik ning tahtnud palju proovida, õppida ja õpetada. Olen käinud laulukooris, lilleseaderingis, tantsimas, harrastanud sportimist, joonistamist ja plokkflöödi mängimist.
Põhikooli lõpuklassi jõudes olin tegelenud päris mitmete huvidega, kuid kasvades need muutusid. Varsti oli aeg teha oma esimene suurem valik – jääda või minna. Mina jäin. Tundsin sisimas, et sellel paigal on mulle ühtteist veel varuks ja kui praegu lähen, ei pruugi seda võimalust hiljem avaneda. Suuri asju ei pea korda saatma ainult suurtes linnades. Alati on võimalus ise käed külge lüüa ja leida viise, kuidas kodukohta enda jaoks atraktiivsemaks muuta. Ei tasu oodata, et teised meie elu põnevaks teeks. Alusta ise!
Mina õpin Tallinna ülikoolis esimesel kursusel. Erialaks psühholoogia. Miks just psühholoogia ja Tallinna ülikool? Eriala valik oli minule lihtne, sest psühholoogiast huvitun ise juba aastaid. Gümnaasiumi 11. klassi uurimistöö kirjutasin ka Tõrva gümnaasiumi koolipsühholoogiga, mis oli ajendatud psühholoogia mõjutustest. Peale uurimustöö kirjutamist sain aru, et see ongi tõesti valdkond, millega tahan oma elu siduda.
Ülikooli valiku puhul jäi kõige enam mulle silma Tallinna ülikool ja Viljandi kultuuriakadeemia. Mõlemas ülikoolis valitud erialadele sain ka sisse.
Meil kõigil on oma lugu. Kus ja kuidas me kasvame, millised on meie unistused ning kelleks me soovime saada, mida tulevikus teha.
Lasteaias on enamikul poistest unistus saada tulevikus politseinikuks ning tüdrukutel õpetajaks. Noorena teeme sõpradega sarnaseid valikud. Me vaatame, mida teevad meie lähedased sõbrad ja tuttavad ning otsustame nende valikutele järgneda. Väga vähesed julgevad erineda teistest ja jääda kindlaks enda unistustele.
Me loome ja valime kõik oma isikliku tee. Oluline on järgida unistusi ning liikuda enesekindalt nende suunas. See teekond nõuab meilt uutele katsumustele vastu astumist ning loovust ja julgust, et unistused teoks saaksid.
