Aasta 2017 hakkab lõppema. Noorkotkas Karel Kuus on aastale tagasi vaadates öelnud: ...sellel aastal oli nii võite kui kaotusi, kuid tähtis polegi niivõrd tulemus vaid hoopis see, et jõudsime alati lõpuni. Näitasime, et oluline pole niivõrd hea varustus, kui hoopis see kellega koos püüad midagi saavutada.
4.-5. novembril toimus Valgamaal suuremate noorkotkaste ja kodutütarde aastalõpu õppepäev. Meeldejäävat nädalavahetust veetsime Kaldavere turismitalus. Üheskoos valisime hääletuse teel välja 2017. aasta parima noorsootöötaja, kelleks osutas sellel aastal Dea. Panime kirja nimed, kes võiks olla aasta noor ja kes võiks olla aasta noortesõber.
2016. aasta kevadest saati on tegutsenud Valgamaal kolm koostöögruppi, mille eesmärgiks on laiendada noorsootöös osalemise võimalusi ja suurendada noorte kaasatust noorsootöösse. Koostöögruppide tegevusi rahastab Euroopa Sotsiaalfond ning koostöögruppide tegevust koordineerib Eesti Noorsootöö Keskus.
Koostöögruppides tegutsevad noorsootöötajad, omavalitsusjuhid ja ametnikud, kelle ülesandeks oli kokku panna tegevuskava, mille kestvus on kaks aastat. Tegevuskava oli jaotatud kaheks erinevaks aastaks. Esimene aasta hakkab paljude jaoks lõppema ning teise aasta tegevused on juba otsast alanud. Lisaks tegevuskava kokkupanekule tuleb nüüd koostöögruppide liikmetel tegevusi ellu viia.
Projekt „Mobiilne Tankla“ tahab maakonna mõistes rakendada uutmoodi lähenemist noorsootöös, luues mobiilse noorsootöö (MoNo) võimalused.
Selleks soetati projekti toel telgid, ja vabaaja tegevuste jaoks vahendid: jalg-, võrk- ja korvpallid, võrkpallivõrgud, õuemängude komplektid Mölkky, krokett, täringumäng, stopperid, koonused ning hilisemateks koolitusteks lauad ja toolid ning helitehnika. Noortekeskustel on samuti võimalus soetatud vahendeid laenutada. „Kui soovime oma aktiivsete noorte hulka kasvatada ja nad ülesse leida siis tänapäeval ei sa me oodata kuna nad uksest sisse astuvad, vaid peame ise minema kohapeale, just sinna kus nemad kogunevad ja kus neil meeldib olla,“ rääkis „Mobiilse Tankla“ projektijuht Marek Mekk.
7. oktoobril toimus Pärnu kontserdimajas Aasta Õpetaja gala, kus jagati tunnustusi mitmetes kategooriates. Aasta klassijuhataja tiitli pälvis Valga Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja ja 12. reaalklassi klassijuhataja Hille-Made Varul.
Tema töö klassi juhtimisel on suurepärane näide sellest, kuidas ühendada kahte rahvusgruppi, liita erinevatest kogukondadest ja põhimõtetega õpilasi ning panna nad ühise eesmärgi nimel pingutama.
Gümnaasiumisse astuma hakates olin kuulnud jutte õpetajast nimega Hille-Made Varul. Juttude järgi oli ta tol hetkel maailma parim matemaatikaõpetaja, endamisi mõtlesin, kas selline asi on üldse võimalik? Ei tahtnud väga uskuda, kuna matemaatika polnud põhikoolis just lemmikaine.
Esimesse klassijuhataja tundi astudes, mis toimus 1. septembril 2015. aastal, sain kohe aru, et ta on kindlasti väga hea klassijuhataja. Tema hääl oli nii pehme ja rahulik, kuid samas ennast kehtestama panev. Algusest saati rääkis Ta meile, kui tähtis on koolis käimine ning hariduse omandamine.
2011. aasta sügisel, õppis Teele Jakobson 11. klassis, kui tal avanes võimalus liituda koolinoortele suunatud arenguprogrammiga ENTRUM. Teele mõtles teha midagi, mis muudaks õpilaste elu põnevamaks ning ühtlasi oleks hariv ja kasulik. Edasi läks kõik juba oma rada...
Olen üheksa aastat õppinud pisikeses Keeni Põhikoolis ja gümnaasiumiaastad veetsin Otepää Gümnaasiumis. Mul on kombeks end ikka iseloomustada kui kohusetundlikku, rõõmsameelset ja pigem tagasihoidlikku õpilast.
Sõitsin iga päev Sangastest Otepääle kooli ning märkasin bussiaknal plakatit, mis kutsus osalema programmi. Programm ENTRUM eesmärk oli aidata edendada ja kujundada noortes ettevõtlikku hoiakut. Viskasin korraks pilgu peale, kuid eriti suurt tähelepanu üleskutsele ei pööranud. Füüsikaõpetaja tegi aga tunnis sellest juttu ja ärgitas noori erinevatest võimalustest kinni haarama. See oli ju jälle midagi uut meie, koolinoorte, jaoks!
