Olen Manchesteri Ülikooli poliitika ja rahvusvaheliste suhete tudeng, kes on üles kasvanud ja õppinud Valga linnas. Eelnevalt töötasin 4 aastat Taevaskoja noortelaagri kasvatajana ning hetkel täidan avalike suhete spetsialisti praktikandi rolli Valga Linnavalitsuses.
Vahetevahel on huvitav võtta aeg maha ning mõelda, kuidas elutee siiani kulgenud on. See aitab aru saada iseendast, ning oma suunast ka edaspidistes valikutes. Nii ka praegu, õppides Inglismaa ülikoolis poliitikat ja rahvusvahelisi suhteid ning unistades karjäärist diplomaadina on hea meelde tuletada, kuidas on antud teekond kujunenud.
Esimene siht, mille poole liikuda
Nagu ka enamik noortest ei teadnud minagi põhikoolis õppides, mida elult tahta võiks. Seega tegelesin aktiivselt kõigega, mis vähegi huvi pakkus. Sai käidud maadlusklubis, ujumistrennis, peotantsuringis, muusikakoolis ning mujalgi. Tähtsaks pidasin proovida ennast võimalikult erinevates tegemistes, et hiljem, teades oma huvisid, oleks lihtsam midagi meelepärast õppima või tegema asuda.
Just selle mõttega otsustasin 10. klassi õpilasena, et prooviks midagi poliitika ja ühiskonnaga seonduvat. Antud huvist tingituna võtsin esimest korda osa Euroopa Parlamenti simuleerivast üritusest. Ja sealt see pisik külge ka jäi. Järgnesid teisedki sarnased üritused ning rahvusvahelised sessioonid. Aega mööda kujuneski minus arusaam, et soovin oma elu sisustada millegi sarnasega.
Valmistumine ülikooliks
Gümnaasiumi lõpuaastal oli tarvis hakata mõtlema ka edasiõppimisele. Poliitika ja diplomaatiaga seonduv eriala oli nüüdseks kindel, valida jäi vaid ülikool. Tundus keeruline, kuid otsustasin huvi pärast kandideerida lisaks Eesti ülikoolidele ka välismaa kõrgkoolidesse. Kaotada polnud ju midagi.
Tasub märkida, et suureks abiks kogu kandideerimisaja vältel olid nii tuttavad tudengid välismaalt kui ka mitmed Eesti organisatsioonid, mis toetavad ja nõustavad välismaale asuvaid õppureid. Niisiis, rahvusvaheline keeletest, motivatsioonikiri, jooksvate hinnete väljatrükk ning paar soovituskirja oma lemmikõpetajatelt oli kõik, mida vajasin. Kuid nende kogumisega pidin alustama juba sügisest. Kandideerimistähtajad välismaa õppeasutustesse on valdavalt talvel ning selleks ajaks peavad olema dokumendid korras ja testid läbitud. Kõik tehtud jäi oodata vaid vastuseid ning juba kevadel teatati, et heade eksamitulemuste korral olen oodatud õppima Manchesteri ülikooli. Sinna ma oma sammud lõpuks ka seadsin.
Õppimine välismaal
Tuleb tõdeda, et välismaal õppimine ja elamine pole kaugeltki nii hirmus, kui tundub. Kõige keerulisem selle juures on teha esimene samm ehk pakkida kohver ja asuda teele. Juba Inglismaal avastasin enda ümber tohutul hulgal koolikaaslasi, kes olid täpselt samasuguses olukorras nagu mina: eemal kodust ning täiesti võõras linnas võõraste inimeste seas.
Ja siis see algas - sisseelamine, tutvumine ümbritsevatega ning õppimine. Manchesteri ülikool on üks suuremaid ülikoole Inglismaal, milles õpib mitukümmend tuhat üliõpilast. See tagab multikultuurset keskkonda, arenguvõimalusi ja meelelahutust igale maitsele. Näiteks on igal tudengil võimalik liituda sadade erinevate seltsidega alates laulu-, tantsu- ja spordi- ja akadeemilistest seltsidest lõpetades ekspeditsiooniseltsi ning isegi Quidditch‘i mängijate klubiga. Võimalusi õppida ning meelepäraselt aega veeta on palju, tuleb vaid kõik sobivalt ära planeerida.
Tagasi kodulinna
Esimene õppeaasta möödus ülikiires tempos ning oli palju sisukam ja kogemusterikkam kui ükski teine minu elus. Muutusin tunduvalt iseseisvamaks, õppisin väärtustama aega ning olema veelgi julgem oma plaanides ja unistustes. Ühtlasi pani see väärtustama ka Eestit ning andis võime näha seda täiesti teise pilguga.
Kuna olen jooksvalt aru saanud, et valisin õige ja sobiva eriala, otsustasin hakata lisaks akadeemilistele teadmistele arendama ka praktilisi oskusi. Pöördusingi suveks tagasi Valka, et puhkuse asemel olla suvepraktikant Valga Linnavalitsuses. Soov õppida ja ühtlasi ka võimalus oma kodulinnale midagi vastu anda on olnud suureks motivatsiooniks, mis andis järjepidevalt energiat. Kokkuvõttes peab ütlema, et kui ülikooli loengud veensid mind eriala sobivuses, siis just kooliväline tegutsemine on aidanud aru saada oma soovist pühenduda tulevikus välissuhetele ja diplomaatiale.
Kõik on võimalik täpselt nii palju, kui sellesse usume
Tuntud saksa teadlane Albert Einstein oli kord öelnud: “Lennukas mõte on kallim vara kui teadmised”. Mõeldes tagasi oma senisele teekonnale, tuleb tunnistada, et Einsteinil oli õigus. Kõik need soovid kogeda ja proovida midagi uut on alganud mõttest või õhku visatud ideest. Kõige tähtsam on sellest kinni haarata, vastasel juhul see ainult mõtteks ka jääb. Valgamaa on suurepärane koht, kus on aktiivsed ja toetavad inimesed, lai valik huvitegevusi ning eneseteostusvõimalusi. Seega otsige ennast, huvituge kõigest ning olge julged võtma vastu uusi väljakutseid. See on üks parimaid viise, kuidas kujundada enda teekond.
Ilusat kooliaasta algust ning lendlevaid mõtteid!
Robert Derevski
