20. juuli ehk Valgamaa noorte suvekooli teine päev möödus tegusalt ja õpihimuliselt.
Kell kaheksa kõlas üle telkla äratus ning käes oli aeg anda endast parim hommikuvõimlemises ning makarenas. Tublidele võimlejatele pakuti loomulikult ka hommikusööki ning siis seati sammud juba uutesse unistuste töötubadesse.
Töötubade teemad jäid samaks, kuid need olid vallutatud juba uute innukate noorte poolt. Kui esimesel päeval tutvustasime lähemalt raadio ning sepistamise töötuba, siis teisel päeval oli portaali huviorbiidis enesekaitse, robootika ning esmaabi simulatsioonid.
Valga valla piirkonna politseinik Janar Koemets usub noortesse lootes, et suvekoolis õpitu süstib neisse enesekindlust ohtlikus olukorras ennast kaitsta ning rõhutab, et alati pole vaja vägivalda kasutada. “Ma väga loodan, et kui neil nüüd juhtub tõesti selline olukord, kus neil on vaja seda rakendada, et siis midagigi läbi tehtust on neil meeles ja ehk nad tõesti suudavad seda ka kasutada.“ Küsides, kui huvitatud Valgamaa noorte suvekooli osalised enesekaitsest on, tõdes ta, et on väga aktiivseid gruppe, kes kõike kaasa teevad ja küsimusi esitavad, aga leidub ka neid, kellel puudub soov või huvi isegi proovida. Janar nentis, et kuigi tema arvates on Valga vallas turvaline elada, siis on alati olemas tõenäosus, et kunagi võib noortel neid oskusi tarvis olla.
Esimest aastat suvekoolis veetvale Rando Ennole meeldis robootika töötoas korraldatud omavaheline turniir slaalomis ja pallikeste üleskorjamises. “Ma olen koolis ka pisut robootikaga tegelenud, aga siit sain uusi teadmisi juurde.” Enim ootab Rando aga kalastuse töötuba. Ta unistuseks oleks üks korralik kilu kinni püüda.
Sandra Jürisele meeldis väga Punase Risti poolt korraldatavast esmaabi töötuba, kus sai kätt proovida ka ise kunstvere ning silikooniga haava simulatsioonide loomises. “Ma ootasin kõige rohkem põletushaava tegemist, sest see on minu meelest kõige rängem.” Lisaks ei jõudnud Sandra ära oodata ka kanuutamist, et sõpradega vee peal kvaliteetaega nautida ning võib-olla neid natukene ka pritsimisega värskendada.
Suvekooli teise päeva õhtupoolikut sisustasid piirkondade vahelised turniirid. Aladest olid esindatud täis-elu-suuruses trips-traps-trull, märjavõitu rahvastepall, oma piirkonna lipu kaitsmine ning ka käsi-pinks. Viimase tegevuse võitjatele oli auhinnaks Meki burger.
Kui tiimid olid saavutanud koostöös tipp-punkti, oli aeg ka millekski loominguliseks, sest kätte jõudis aeg uue omaloomingukava ettevalmistamiseks. Sel päeval jagati igale piirkonnale sildike ühe töötoaga, mida nad omaloomingu käigus tutvustama pidid. Asja tegi huvitavaks see, et kasutada tuli ka nelja keeleväänajat. Nendeks olid desoksüribonukleiinhape, asjaajaja ja jaamaülem, äiaõeoaaiaoaõieau ja tagavararehepeksumasin. Neid esitamise ajal maha lugeda ei tohtinud ning see põhjustas selle, et kui ettevalmistuste ajal läbi suvekooli ala kõndisid, siis tekkis kindlasti tunne nagu oleks välismaale sattunud või on noorte keeled lihtsalt juba uute sõprussuhete loomisest nii pehmed, et räägitaksegi teatud sõnu vuristades.
Kuid sellega asi veel ei piirdunud. Noortel tuli samal ajal panna kokku ka videoklipp, mis tutvustaks suvekooli ning kutsuks ka järgmisel aastal osalejaid suvekooli rüpes uusi sõpru leidma ja seal unistusi teoks tegema. Noored tulid nende keerukate ülesannetega toime ning leidus neidki, kes ei kartnud ka meediatiimilt abi küsida. See omakorda tõestab, kui andekad, nutikad ja tublid meie Valgamaa noored on.
Õhtu lõpetas disko, mis kestis hiliste öötundideni ning mis tõi naeratuse noorte suule ja pani puusa nõksuma.
