Teisipäeva varahommikul võtsid noortelehe Tankla, noortetelevisiooni Tankla TV, Tankla mini ja Valga põhikooli meediaringi noored suuna pealinna, et tutvuda erinevate meediatoimetustega.
Asusime teele juba siis, kui päike polnud veel tõusnud. Kolmveerand kümme olime pealinnas – vahetult enne kokkulepitud aega jõudsime Äripäeva parklasse, lahkusime parasjagu bussist, kui üks parklast väljuv auto, kelle möödumist juhtumisi takistasime, andis pikalt signaali. Esimene märk sellest, et inimestel on kuhugi kiire.
Päeva algus oli jagatud gruppidesse. Need, kes tegelevad televisiooniga, said külastada Kanal2 ja ETV ning ajalehetööst huvitujad samal ajal Äripäeva ja Presshouse'i kirjastust. Väljast suurena paistnud Äripäeva hoone oli sisenedes aga vägagi hubane. Pressisime end kaheksakesi lifti, et sõita kõrgemale. Liftiuste avanemisel olime juba positiivselt meelestatud, sest meid võttis vastu endine Valgamaalase reporter Marge Väikenurm koos Äripäeva peatoimetajaga. Ringreis mööda toimetust reporterite igapäevase töökohani tekitas nii mõnelegi imestust. "Nende sisekujundus meeldis mulle täiega – see nägi välja kuidagi nii kallis ja suur," kiidab Tankla mini reporter Annabel Voitka hubast keskkonda, kus oleks nõus isegi töötama.
Õigepea oli meie aeg täis tiksunud ja pidime liikuma pea kolm kilomeetrit kesklinnale lähemale. Saime taaskord tõdeda, et vahemaad on pikad ja et õigeks ajaks kohale jõuda, on vajalik ajast minutilise täpsusega kinni pidada ja tempot hoida. Hilinesime ajalehe grupiga Presshouse'i 20 minutit, piinlik. Jõudes sihtpunkti, vaatas meile vastu väga suur tumedates klaasides hoone. Väjast suur, mitme sissepääsu ja väheste siltidega. Seest aga hubane. Meie hilinemisele andis hoogu juurde seiklemine ümber pilvelõhkuja, sest endale vajalikke viiteid peale õige aadressi me ei leidnud ning esimese korruse töötajatelt abi küsides tekkis olukord, kus ühtäkki polnud keegi sealsetest Presshouse'ist kuulnud ega osanud meid ka seetõttu edasi juhatada. Aga kes otsivad, need leiavad. Meid võeti taaskord vastu sära silmis ja väga soojalt. "Inimesed selles toimetuses on hästi sõbralikud ja positiivsed, mulle meeldis see," räägib Annabel.
Küllakäik pakkus ohtralt üllatusmomente
Lisan julgelt, et tundsin end neis kahes toimetuses justkui kodus. See sina-sõprus ja äratundmisrõõm oli niivõrd suur, inimeste avatuse tõttu oli kohaneda väga lihtne ning kogemusi vahetada noortelehe ja üle-Eestiliste ajalehtede, ajakirjade toimetamisel vahva. Ettevõtete juhid tõdesid, et konkurents üksteisega on päris tugev, sest kõik tahavad turul end postiivselt müüa. Julged ja edukad on need, kes oskavad ja võtavad riski kajastada olukordi nii nagu on päriselt. Suutsime küllakäiguga sel päeval mõnes kohas ka ajalugu teha – nimelt pole Presshouse'i kirjastust juba ligi 20 aastat külastanud noortegrupp. Üllatava uudisena tuli ka see, et Äripäevas töötab ligi 200 inimest, samal ajal kui Presshouse'is, mis annab välja nii mitut ajakirja, ainult 40.
Ajakirjade ja -lehtede toimetustes käijad imestasid, et kataloogide tiraaž on tunduvalt suurem maakonnalehtedega võrreldes ning et selle kokkupanek trükikojas käib samm-sammult – esmalt on kõik leheküljed ühe suure paberina koos, siis lõigatakse ja klammerdatakse ja seda kõike vaid kümnete minutitega. Peaaegu lõpusirgel olevat ajakirja õnnestus noortel ka näha.
Pärastlõuna kulges kõigil ühist radapidi. Üksteise jällenägemisrõõm oli nii suur, et kui paariminutilise hilinemisega ajalehegrupiga Delfisse jõudsime ja teisi noori nägime, hakkasime koheselt eelnevates toimetustes nähtut ja kuuldut jagama, unustades selle, et oleme juba järgmises kohas ja peaksime sellesse süvenema. Noored, kes ajalehegrupis olid, kartsid, et neil tuleb igavam ringkäik, kui televisioonil, sest nemad näevad tehnikat ja võibolla saategi valmimist, kuid enne kõigi taasnägemist tunnistasid mitmed ilma neilt küsimata, et siiani on kõik uskumatult põnev olnud. Delfi toimetus oli aga totaalne muutus eelmistele kohtadele. Ruumid olid küll avarad, töötajaid palju ja igaüks neist askeldas oma laua taga, ent kohati liiga kirju – ühe laua taga tegeletakse Noorte häälega, teises Päevalehe, Ekspressi, Naisteka ja muu järgnevaga.
Valgamaa tegemised ja inimesed tuntud ka pealinnas
Pea kõigis kohtades, kus päeva jooksul käidi, rõhutati, et töötamiseks suures ettevõttes ei pea ilmtingimata olema vastavat kõrgharidust. Ja tööle pääsemiseks ei pea isegi ootama avalikku konkurssi, vaid vahel piisab ka uksele koputusest. Balti filmi- ja meediakoolis räägiti, et alati tuleb olla mina ise, ei tohi ennast üle mängida, kasuks tuleb enesekindlus ja huumorisoon. Sisseastumiseksamite osas soovitati üle vaadata vanasõnu, filme ja raamatuid ning arendada loovat mõtlemist.
Merike Kurvits, kes televisiooni gruppi kuulus, tõi oma lemmikuna välja ETV, kuna neil õnnestus kõrvalt näha telesaate reaalset valmimist. "Teada sain näiteks seda, et paljud teleseriaalid, mis Kanal2 pealt tulevad, ei olegi tegelikult eestlaste enda ideed, vaid näiteks seriaali "Naabriplika" idee on pärit Poolast ning telesaate "Köök" idee Venemaalt. Soe vastuvõtt ootas Terevisioonis, kus Urmas Vaino, nähes noori, küsis "kas te Tankla lehti ka ikka tõite?".
Kokku külastasid noored seitset meediateemalist asutust: Kanal2, ETV, Äripäeva, Presshouse'i, Delfit. Hariduslikust küljest tutvuti Balti filmi- ja meediakooli õppevõimalustega. Õhtul külastati Tallinna kesklinna noortekeskust, kus Otepäält pärit ja Delfis videotoimetajana töötav Gertu Võsu oma edulugu jutustas. Tagasitee bussis kujunes kohati kisarohkeks, sest eks ikka ole parim moment see, kui saad televisioonigrupile kuulutada, et saime toimetustest hulga tasuta ajakirju. Kes püüdis niisama mõnda numbrit endale kaubelda, kes lausa burgeri eest – turundajatööd tehti igatahes hästi. "Mulle meeldis see, et läksin reisile suhteliselt võõraste inimestega einevas vanuses. Mõnus oli. Ma polnud varem väga meediaga tegelenud, seega oli minu jaoks kõik uus ning nii mõningad mõtted said selguse," on Merit Letlane Tõrva raadio esindajana rõõmus, et reisi kasuks otsustas.
