Mõnda aega tagasi lisandus Valgamaa noorsootöösse uusi noorsootöötajaid. Uue juhi sai endale Tõrva avatud noortekeskus, kus veab tegevust nüüdsest eest Madis Mumm. Lisaks temale alustas Tõrva noortekeskuses tööd noorsootöötaja Margit Kolju ja Riidaja noortetoas noorsootöötaja Age Leesment.
Olles end tööalaselt juba sisse seadnud, uurisime värsketelt töötajatelt, millised on nende ametialased eesmärgid.
Already more or less 1.5/2 years ago I said “goodbye” to an amazing year and to my second home-country Estonia. I was leaving Estonia with a heart full of joy and memories, with new friends and experiences I won’t forget! <3
At home my family and friends welcomed me with a lot of hugs, kisses and good food. Even though it felt weird being surrounded by all of them again, I was (am) very happy seeing everyone again and talking about all my small and big adventures at least 300 times.
I can’t quite believe it but half of my time in Estonia is already over.
In the beginning of our service we had to write a to-do list with 100 things on it. And despite the fact that I put some very easily achievable things, I still am far from reaching half of my goals. What does that mean? I will have a very busy and adventurous second half of my time here. I already have so much planned for the next months, I can’t wait for the sun to start shining again and with that my energy levels rising too . But too much talk about the future doesn’t help, so let’s talk about my last month. It has by far been the busiest month so far!
Febuary, the month with the first real and actual snow here in Estonia, the month full of activities in the youth center, like a hiking trip and the month of spending time with some relatives and of course, like always, quality time with my volunteer friends!
It was an exciting time with lots of adventures, new experiences and news from my home country Austria!
All things must inevitably draw to a close.
Just as the day unflinchingly yields to the tranquillity of the night, so too has the eve of my service here finally come about. I say finally come about, but what I mean is that the past few months have raced past my eyes with speed so great that some may call it bewildering. And in many ways it has been. A person has to face uncertainty in their life quite often, but I would be lying if I said that I personally like uncertainty. I certainly don't, and yet mos of the great things to happen in my life have come across thanks to chance and uncertainty and blind leaps into the unknown. For it is only when falling at a frightening speed, with the clouds racing past you, that you can feel a fresh breeze.