Valgamaa Noortekogu tunnustas juba üheksandat korda noori ning noortesõpru, kes on oma aktiivsuse ning vabatahtliku tööga Valgamaal läbi aasta silma jäänud.
Need on inimesed, kelle eeskuju ning tegemisi on esile tõstetud märkavate Valgamaa inimeste poolt. Valgamaa aasta noor 2017 tiitli pälvis Siim Vahtra ning Valgamaa noortesõber 2017 tiitli Egle Kõvask.
“Sel aastal oli nominentide seast parimate älja valimine tavapärasest erinev. Moodustasime komisjoni, kuhu kuulusid Valga Maavalitsuse, Valgamaa Omavalitsuste Liidu, Valgamaa Noortekogu, Tankla ning Politse- ja Piirivalveameti ning Kaitseliidu esindajad, kes kõikide säravate kandidaatide seast oma valiku tegid,” selgitas Valgamaa Noortekogu esimees Triin Jaansalu, lisades “Et auhinnasaajad ei selguks vaid kandidaadi populaarsuse põhjal, otsustasimegi muuta tiitli pälvijate valimise süsteemi ning moodustada spetsiaalne komisjon.”
Tagasisidet töövarjupäevast annavad ka tööandjad ehk varjutatavad: "Töövarjupäev on päev mida ootame põnevusega igal aastal. Kuigi meie juures on töövarjuks vahel ainult üks huviline, on tagasiside alati olnud positiivne. Eriti tore oli sel aastal, kui töövari, kes algul oli mures oma tuleviku pärast ütles päeva lõppedes, et edasised valikud said palju selgemaks."
Loe lisa
Nagu paljud teist teavad, siis toimus 20.-26. novembril töövarju nädal, millest meie koolis said osa võtta kõik 11. klassi õpilased. See teade oli väljas juba ammu, aga kui kätte jõudis see hetk kui pidi siis lõpuks ära ütlema kuna ja kuhu sa lähed, ei olnud mul ikkagi midagi ettenäidata. Oma ema kaudu sain ma siiski töövarjuks ühele Pärnu kuulsaimale maaklerile Kersti Reppo’le.
Üks tüdruk ja neli riiki ehk Kristiina (17), kes on pärit Harglast, on käinud mitmel noortevahetustel. Ta käis Erasmus+ projektiga neis neljas riigis kõigis.
Kuidas said sa teada “Erasmus+” projektist või kes sulle seda tutvustas?
Rasmus (Taheva noorsootöötaja) soovitas mul minna koolitusele ja ma läksingi, kuid see osutus väga igavaks ning eriti ma ei kuulanud ka. Mõne aja möödudes sain ma teada, et uus koolitus tuleb Tallinnas ja ma otsustasin uuesti proovida. Seekord oli see väga lahe! Mul oli väga lõbus ja ma õppisin huvitavaid asju. Kuna mulle see väga meeldis, siis otsustasin ma like'ida Seiklejate Vennaskonna Facebooki lehte. Pärast rohkema ja rohkema õppimist otsustasin ma kandideerida vabatahtlikuks enda esimesse projekti.
Olime neli tavalist noormeest. Kaitseliit tegi meist midagi, midagi palju rohkemat kui lihtsalt sõbrad. See tegi meist meeskonna, arvan, et kui ütlen parima siis ma ei eksi. Me tegime selle ära!
28-st meeskonnast saavutasid vägeva viienda koha, meie maleva neiud Kaisa, Laura-Liis, Maileen ja Sandra. Oleme pidanud aastate jooksul nii mõnigi kord pead murdma selle üle, et neiudelt kaela ei saaks. Olete parimad!
By the time I am writing this, there is snow everywhere. It’s so amazing to wake up and that the first thing you see was snow covering even the smallest leave, that my mornings are not bad anymore. I feel like a kid when I’m going by the streets kicking mounds of snow and I know that people here think there is something wrong with me, but this is so new to me that I don’t want to pretend not being happy. I feel blissful with this kind of winter. And yes I have tried to eat snow from the sky.
There is just one little thing wrong with Estonian winter. I am having some troubles with the daylight, or the lack of daylight to be more accurate. Even though I am quite active, when I leave work around 6 o’clock, it’s already dark and my body understands this as bed time. Drinking a lot of caffeine doesn’t seem healthy or effective. So please, help me giving me some tricks or advise to endure that situation. PLEEEEEASE. Me, Nadja and Nina will be eternally in debt with you (Tolly is always closed studying Estonian so he doesn’t care).
