Suur suvi on möödas ja alanud uus õppeaasta, uute ootuste ja lootustega.
Põnev taaskohtumine klassikaaslastega ja õpetajatega, kellega koos veedetaks järgmistel kuudel suure osa päevast. Septembris koolides on tunda rõõmsat elevust ja lusti nii õpilastes kui ka õpetajates. Kuidas säilitada seda energiat ja motivatsiooni lastes kevadeni, on väljakutseks kõikidele last ümbritsevatele täiskasvanutele.
Lapse toimetulek koolis sõltub suuresti õpetaja tegevusest, kuid selleks, et õpetaja tegevus ka maksimaalset vilja kannaks on vaja õpilasi, kes on valmis õppeprotsessis osalema. Õppimine ja õpetamine on koostöö õpilase ja õpetaja vahel, kuid selle koostöö alusmüüri laovad lapsevanemad. Siinkohal mõned soovitused algavaks õppeaastaks lapsevanematele:
Tervislik toit ja piisav puhkus. Et laps saaks koolis edukas olla ja õppetöös maksimaalselt osaleda, peaks ta olema välja puhanud ja tema kõht täis. Oluline on piisav ja kvaliteetne uni. Siinjuures on oluline vahet teha magama minemise ja magama jäämise vahel. Lapse õhtused tegevused võiksid olla rahulikumad. Vältida tuleks arvutimänge, mis on tihti võistlusliku või agressiivse sisuga, mis ärritavad ja takistavad uinumist (ka mobiiltelefonid). Tundlikku last mõjutab lisaks tegevuse intensiivsusele pelgalt arvuti/nutitelefoni sinine valgus. Laste keskendumisraskuste ja tujukuse põhjuseks tihti on väsimus, vähene uneaeg ja üle stimuleerimine,. Uinumist soodustavad rutiinsed tegevused (hambapesu, riietumine, head ööd kallistused jmv), hämar valgus, tasased hääled.
Hommikuti enne kooli on oluline, et laps ka midagi sööks. See aktiveerib ainevahetuse ja annab ajule toitu, et õppetöös aktiivselt osaleda.
Usalduslik suhe lapsega. Vanemate siiras huvi ja tähelepanu lapse käekäigu vastu loob soodsa pinnase headeks usaldusväärseteks suheteks. Laps tunneb, et temast hoolitakse ja ta on oluline. Koolis toimuv ja lähedaste suhtumine, mõjutab lapse enesehinnangut. Arutelud arendavad lapse arusaamist enesest ning teistest.
Selged piirid ja reeglid. Peres peaks vanematel olema lastekasvatamisel ühtsed nõudmised ja selged piirid kehtestatud, mis tagavad lapsele turvalisuse. Laps teab, mida võib ja mida mitte. Siinjuures on oluline vanemate enda eeskuju, kas ja kuidas kehtestatud reeglitest kinni peetakse. See, kuidas peres asjad käivad, võiks koos lastega läbi arutada ja vajadusel ka üles riputada ning ühiselt täita. Laps tunneb, et ta on peres oluline ja temal on ka sõnaõigus (muidugi teatud küsimustes). Lapsevanema kohus on piiritleda see mängumaa, mida ei muudeta igapäevaselt, vaid lapse kasvades muutuvad piirid laiemaks.
Kindel päevakava. Rutiin loob turvatunde. Igale tegevusele on oma aeg ja koht. Laps teab, kuidas asjad käivad. Millal on aeg mänguks ja millal õppimiseks. Peale koolipäeva peaks laps saama natukene puhata enne, kui hakkab järgmiseks päevaks õppima. Päevakava koostage koos lapsega ja see võiks tal silma all olla. Pärast pikka suvevaheaega võib alguses raskusi olla lapsel (ka vanematel) päevakavast kinnipidamisega, kuid siinjuures tagab edu vanemate poolne järjepidevus.
Sobiv õpikeskkond kodus. Ka kodus on vaja luua lapsele koht, kus ta saaks rahulikult õppida ja hoida oma õpikuid ja raamatuid. Sobiv laud ja tool ning piisavalt valgust, mida ümbritseb emotsionaalne heaolu ja turvalisust toetav kliima, on aluseks, et õppetöö ka kodus saaks toimuda.
Hommikune toetav hea sõna kooli kaasa. Lapse õpivõime ja motivatsioon on parem, kui laps tuleb kooli hea tundega. Vanemad ei tohiks lapse kuuldes koolist ja õpetajast halvasti rääkida ka siis, kui ei olda õpetaja ja kooli nõudmistega ühel meelel. Hea sõna ja vanemate poolne usk lapse toimetulekusse, loob soodsa pinnase lapse edukaks toimetulekuks koolis.
Vastutuse kasvatamine. Vastutustunne ei teki iseenesest, vaid seda tuleb järkjärgult lapses arendada vastavalt tema eale. Kodused õppetükid on mõeldud selleks, et koolis õpitu kinnistuks, mitte vanematele tegemiseks. See ei tähenda, et last ei või aidata vaid seda, et lapsel oleks võimalus ise natukene pingutada. Kui siiski tundub, et antavad õppetükid käivad lapsele üle jõu, tasuks lapsevanematel kindlasti konsulteerida õpetajaga. Samuti võiks laps hoolitseda, et järgmiseks päevaks mõeldud töövahendi oleks ilusti kotis. Algklassis võiks vanem seda siiski kontrollida, kuid mitte ise asjad valmis panna.
Märka muutusi. Kui lapse käitumises on märgata tavapärasest erinevat käitumist või kui lapse õppeedukus järsult langeb võib see olla märk, et laps on hädas. Samuti võib laps järsku hakata kaebama peavalu, kõhuvalu. Lapsed ei oska alati sõnades oma probleeme väljendada, kuid tundes oma last ja tema tavapärast käitumist peaks lapsevanemad märkama, et midagi on viltu.
Tunnista probleemi. Probleemi lahendus algab probleemi tunnistamisest. Mida varem sellega tegeleda, seda väiksemad on kahjud. Probleemid on elu osa ja paljudel puhkudel ka edasiviivad, kui neid konstruktiivselt lahendada. Selleks on vaja aga probleemi õppida tundma.
Kuula last. Enne kui tegutseda on oluline välja selgitada põhjused, mis mõjutavad lapse toimetulekut. Alusta lapse kriitikavabast kuulamisest. Püüa aru saada lapse vajadustest. Konsulteeri õpetajaga.
Otsi lahendusi, mitte süüdlasi. Tihti probleemide ilmnemisel keskendutakse süüdlaste otsimisele (kes lõi esimesena; kes mida ütles; kes mida tegi...), kuid see ei ole veel lahendus ja ei anna lapsele teavet sobiliku käitumise kohta. Oluline on lapsega arutleda juhtunut ja leida alternatiive, mida sarnastes olukordades saaks kasutada. Kui on tegemist laste omavahelise tüliga, siis lasta lastel endil leida lahendusi luues turvalise keskkonna ja olles vestluse suunajaks.
Suhtlemine kooliga. Oluline on võtta ühendust õpetajaga ja selgitada tekkinud olukorda. Õpetaja poole pöördumist ei peaks kartma, teil on ju ühine eesmärk – lapse heaolu ja areng. Koostöös saab abistada hätta sattunud last. Laps tajub, et vanemad ja õpetaja on tema liitlased, mitte vaenlased. See tagab head suhted ja usalduse lapsevanema, lapse ja õpetaja vahel.
Eksimine on inimlik ja alati ei saa võita. Kes teeb, sel juhtub. Luba lapsel eksida. Kõik eksivad ja teadmine, et ma võingi vahel vigu teha, on vabastav. Vigadest ju õpitakse. Lapsevanemana tunnistage ka oma eksimusi ja vajadusel paluge andeks. Samuti ei saa olla alati kõiges kõige parem, vahel tuleb elus ka kaotustega leppida. Laps peab õppima sellega toime tulema. Hea on siinkohal vanemana eeskuju anda kas või ühiselt lauamänge mängides. Abistav on mõelda nii, et mis oskust on vaja arendada, et olla edukam.
Õnnelikud lapsed tulevad õnnelikust kodust. Lapsed on õnnelikud, kui nende vanemad on õnnelikud. Igapäevaste argimurede virrvarris on oluline vanematel hoolitseda ka enda vajaduste eest. Head peresisesed suhted, austus ja usaldus, ühised tegevused ning traditsioonid. on tugeva perekonna alusmüüriks.
Küsi abi. Targa inimese tunnus on oskus abi küsida. Kui omal jõul hakkama ei saa ja/või kui oleks vaja saada tuge, siis ära häbene abi küsida. Alustada võiks klassijuhatajast ja kui koolis on olemas psühholoog või sotsiaalpedagoog, siis nendega konsulteerida. Samuti saab pöörduda Valgamaa Rajaleidja keskuse poole, kus pakutakse nii õppenõustamis- kui ka karjääriteenuseid.
http://www.rajaleidja.ee/valgamaa
http://www.innove.ee/et/haridustugiteenused/oppenoustamisteenused
Edukat uut kooliaastat soovides,
Õnne Naaris
Valgamaa Rajaleidja keskuse sotsiaalpedagoog
