6.-9. juulini toimus Madsa spordibaasis kodutütarde ja noorkotkaste vabariiklik laager, millest võttis osa 15 malevat ning külalised politseist ja Lätist ehk kokku ligi 400 laagrilist.
Kui eelmine aasta toimus suurlaager Harjumaal, siis tänavu tundis korraldamisrõõmu Valgamaa, kelle jaoks sai laager alguse juba päev enne ametlikku päeva, sest muru vajas niitmist ja telgid ülesseadmist. "Ettevalmistav päev oli väga tegus. Igaühel oli alati tööd ning kõik sujus väga hästi – väga töökad ja usinad inimesed oli kokkukutsutud," sõnas abiline ja ühtlasi ka Valgamaa kodutütar Mareli Nielson.
Laagrisse saabumine oli osalejatel igati päikseline, seda nii ilmastiku kui ka emotsioonide poolest, küll aga mitte kogu laagri vältel. Kuna tegu oli siiski noorkotkastele ja kodutütardele mõeldud laagriga, saadi tunda ka paduvihma ja kerget äikest. Heidutada end sellest ei lastud, hoopiski vastupidi. "Kuum kartul ja vihmaga võrkpalli mängida olid laagri kõige paremad asjad," tõi esile Kris-Ly Kannik Põlva malevast.
Teisiti võinuks Kris-Ly arvates olla see, et kõik ööbivad telkides. "Siseruumis saab iga päev olla, pealegi polnud see teiste osas aus ja muutis laagri veidi igavamaks. Telgis ööbida, ja veel vihmaga, olnuks palju ekstreemsem," arvas ta.
Eneseületuskohti oli mitmeid
Laagriaja jooksul sai lahendada mitmeid vahvaid ülesandeid. Alustame sellest, et kel laagrisse saabudes oli puudu julgusest ja esinemiskogemusest, sai seda juurde omaloomingukavast, kus igal maleval tuli järele teha telesaateid, kasutades seal viis korda kahte lauset "Kummikutega kummitus kummitab kummutis" ja "Eksole pole olemas ekosolesid eksolede maal".
"See ülesanne on väga vajalik. Noored saavad mõelda kastist väljapoole ja oma ülesandelist oskust paika panna. See on väga hea, mulle meeldib," oli Rapla maleva noorkotkas Sten Leinasaar positiivselt meelestatud. Etteastetest enim meeldis talle nende maleva esitlus. "Meil oli selline impulsiivne etteaste – kõik ideed tulid jooksvalt ja tegime palju-palju ümber. Meie loos oli n-ö story paigas," lisas ta.
Need, kes olid unustanud, kuidas kaarti lugeda või millised on erinevad Eestimaa piirkondade maastikud, said seda kogeda orienteerudes, kus rada läbides tuli aidata meeskond üle takistuse, sõita kanuuga, põletada nööri, otsida metsast üles asju ja jätta need meelde, lahendada matemaatilisi tehteid ja nii mõndagi veel. "Mõnus oli takistuse ületamise ülesanne, kus tuli tiim üle puu saada. Tähtis oli meeskonnatöö, mida meil alguses polnud. Aga lõpuks saime toimima ja läks hästi," mäletas Kris-Ly.
Huvipakkuvad töötoad
Laagri kolmas päev oli sisustatud ohtralt erinevate töötubadega. "Eelmine aasta polnud töötubade osas valikuvõimalust, see aasta oli teisiti, mis oli ka positiivne. Mulle meeldis kõige rohkem koostöötamine. Õppisin rohkem teistega arvestama," võrdles Valgamaa kodutütar Sandra Kuus koosolemist eelmise aastaga.
Tänavu sai õppida püssi tundma ja sellest kui ka vibust lasta, visata nuga, anda esmaabi, valmistada multifilme, meisterdada puidust medaleid ja punutud korve või pildiraame, kirjutada laagrilehte artikleid, õppida tänavatantsu, sepatööd ja maskeerimist, veel ka ravimtaimi ja nende kasutamist, ronida köitel, punuda patse, proovida sumomaadlust, teha pannkooke ja teaduskatseid, panna teadmised proovile kuldvillakus, õppida lindudega seonduvat ja sideülesannet. Just viimane oli ka Tartu maleva noorkotka Ruben Rembeli lemmik. "Enim meeldis mulle "Halloo, Kosmos! Halloo, Maa!" õpituba, kuna seal sai tutvuda erinevate Kaitseliidu sidevahenditega ja neid proovida."
Laagri korraldaja ja noorteinstruktor Kaimo Vahtra sõnas, et suures plaanis õnnestus kõik, mis oli plaanitud, ainult esmaspäeva öine planeerimata torm tõi kaasa lisakulutusi. "Inimesed, kes olid kaasatud laagri korraldusse, on aastate jooksul juba välja kujunenud ja nad on suhteliselt suurte kogemustega ja omavahel hästi läbi saav seltskond."
Laagrilehte on võimalik lugeda SIIT!
Mõningad fotod on nähtavad SIIN!
