Oktoobrikuu algusest täidab Taheva vallas noorsootöötaja ametit Rasmus Onkel, kes juba väikesest saati kõige uue vastu huvi tundud. Nii on Rasmus enda kanda võtnud ka külaelu edendamise Taheva vallas.
Ühel päikesepaistelisel laupäeval sõitsin Harglasse, et Rasmusega juttu ajada. Parkisin parasjagu autot, kui helises telefon. "Kuule, jään natukene hiljaks!" sõnas mehine hääl teistpoolt toru. Vaevalt on telefonikõnest möödunud kümmekond minutit, kui punetavatel põskedel ning tuulest sasitud juustega vuhiseb jalgrattal kohale tumedapäine sportliku välimusega noormees.
Üsna varsti saab selgeks, et orav-rattal-stiilis kihutamine on Rasmuse jaoks igapäevaseltki tuttav tegevus. "Elu on läinud nii, et ühel päeval sõidan Harglasse, teisel päeval sean suuna Pärnusse, aga kolmandal päeval viibin hoopiski Jüris. See on nagu Bermuda kolmnurk, millest ma välja ei saa," naljatles ta.
Suvepealinnaga seob Rasmust Tartu ülikooli Pärnu kolledž, kus tudeerib hetkel ettevõtlust ja projektijuhtimist ning on selles valdkonnas spetsialiseerunud spordikorraldusele. "Sel sügisel loodan lõpetada," lausus noormees sihikindlalt. Oma erialavalikut kommenteerides sõnas Rasmus, et armastab oma elukutset, sest spordiga on ta seotud lapsest saadik. "Niipea kui mõistus kandma hakkas, hakkasime sõpradega igasuguseid spordivõistlusi tegema. Lisaks mängisin põhikoolis Valga käsipalliklubis „Käval" ning gümnaasiumis tegelesin võrkpalliga." Tulise harrastussportlase hing on Rasmuses säilinud ka praegu, südamelähedasemad on võrkpall ja suusatamine, kalastamistki nimetab ta omamoodi spordiks. Just sihikindlus ja sportlik elustiil on andnud 23aastasele noormehele jõudu, et suvisel ajal sünnipaigas Harglas erinevaid võrkpallivõistlusi, „Mustjõe kalapäevi" ja külakandipäevi korraldada. „Eks see ürituste korraldamine hakkab aega röövima juba märtsikuus, kuid kui ühte asja oled teinud, eks seda jäädki tegema."
„Proovides oled viimane jobu, aga päris elus oled äge"
Harglaga ei seo Rasmust mitte ainult perekond ja külaelu edendamine, vaid tal on sealkandis täita ka pisike roll poliitikuna. Nimelt kandideeris Rasmus 2013. aastal kohalike omavalitsuste valimisel Taheva vallavolikogu liikmeks ja osutus valituks. "Ma ütlesin neile kohe, et kui valituks osutun, tulen ja täidan oma kohustusi!" Siiski leiab Rasmus, et tema poliitiline karjäär piirdub Taheva vallavolikoguga. "Arvan, et suurde poliitikasse oma nina toppimiseks olen veel piisavalt noor ja loll!" Lisaks täidab Rasmus oktoobrikuu algusest Taheva vallas noorsootöötaja ülesandeid.
Mida rohkem Rasmusega rääkisin, seda enam tajusin, kuidas pealtpoolt viisakast ja üpriski tavalisest tudengipoisist koordub kiht kihi haaval välja aina huvitavam ja mitmekülgsem inimene. Mulle jäi mulje, et Rasmus oskab oma purjeid alati selles suunas sättida, kustpoolt puhub tuul, katsetades ja kasutades niimoodi kõiki võimalusi, mida elu loob. Nii on elu andnud Rasmusele võimaluse teatritruppe juhendada Jüri gümnaasiumis, kus talle „allub" üks grupp põhikoolinoori ja andekas gümnasistide punt. Selles viimases pundis on gümnaasiumi ajal poiss ka ise lavalaudadel näitlejana kooliteatrivõlusid nautinud.
Noormees tunnistas, et nakatus „teatrihaigusesse" teises klassis, kui Hargla kooli eesti keele õpetaja Üllar Kadai talle rolli sinilinnuna "Kurjas kuningatütres" andis. Rasmus meenutab huumoriga seda, kuidas Üllar enne suurt esietendust tema juurde tuli ja ütles, et laval olles tuleb oma teksti rõhutada. „Mul ei olnud küll palju öelda, aga õpetaja soovist lähtuvalt rõhutasin ma lõpuks igat silpi ja igat lauset!" Ennast iseloomustab Rasmus kui nõudlikku juhendajat, kes tahab, et asjad toimiksid sajaprotsendiliselt. Nõudlikkust tunnetavad ka juhendatavad, sest viimati kui Rasmus oma teatritrupiga Saaremaalt tagasi sõitis oli üks õpilane jutuga tema poole pöördunud. „Proovides oled viimane jobu, aga päris elus oled äge – täitsa inimese moodi kohe!"
Inimesed on erinevad
Päris inimesena saab Rasmus oma elule mõeldes aru, et tööd, seiklemist ja kohustusi on palju, kuid see ei morjenda teda sugugi. Vastupidi, Rasmus kinnitas mulle, et on oma eluga väga rahul. „Patt oleks mitte rahul olla, kui oled maalt pärit!" Palusin Rasmusel selgitada, mida see öeldu tähendab. "Vaata, inimesed on igal pool erinevad. Kui ma olen Jüris, mõistan, et neil on seal kõik olemas, nad on kergelt ära hellitatud sellise jõuka eluga. Harglas aga on inimesed palju tegusamad, kõik panustavad, et elu ja olu oleks huvitav ja tegevusi täis."
Lõpetuseks küsisin Rasmuselt, kellena näeb ta ennast viie aasta pärast? "Viis aastat on nii pikk aeg. Võin olla president või taarakoll, aga loodan siiski, et jään kokku spordi ja projekti poolega, et teen seda, mida armastan ja rühin sellel alal tasapisi ülespoole. Ja kui ühel päeval see enam huvi pakkuma ei peaks, otsin midagi muud, mis huvi tekitab," sõnas ta ja sättis ennast uuesti rattale ning mõnusalt hoogu sõkkudes kihutas pärituules uute ettevõtmiste poole. Vot nii!
Jane Saluorg
Noortelehe Tankla reporter
