Üks tüdruk ja neli riiki ehk Kristiina (17), kes on pärit Harglast, on käinud mitmel noortevahetustel. Ta käis Erasmus+ projektiga neis neljas riigis kõigis.
Kuidas said sa teada “Erasmus+” projektist või kes sulle seda tutvustas?
Rasmus (Taheva noorsootöötaja) soovitas mul minna koolitusele ja ma läksingi, kuid see osutus väga igavaks ning eriti ma ei kuulanud ka. Mõne aja möödudes sain ma teada, et uus koolitus tuleb Tallinnas ja ma otsustasin uuesti proovida. Seekord oli see väga lahe! Mul oli väga lõbus ja ma õppisin huvitavaid asju. Kuna mulle see väga meeldis, siis otsustasin ma like'ida Seiklejate Vennaskonna Facebooki lehte. Pärast rohkema ja rohkema õppimist otsustasin ma kandideerida vabatahtlikuks enda esimesse projekti.
Mu esimene projekt toimus Portugalis ja selle teemaks oli taaskasutus ja loodus. Kuigi ma ei teadnud väga palju taaskasutusest, osalesin ma ikkagi ja see oli väga hea otsus. Kui alustada algusest, siis lend Portugail oli minu kõige esimeseks lennuks ja mulle see väga meeldis, sest nautisin lennuki õhkutõusu. Loomulikult oli mul alguses hirme, põhiliseks oli hirm teistega suhtlemise ees. Noortevahetuses on suhtluskeeleks inglise keel (tavaliselt) ning ma kartsin, et teised oskavad seda minust paremini. Õnneks polnud sellel hirmul mingit põhjust, sest kõik olid väga toredad.
Minu esimene noortevahetus oli väga hea – toit oli fantastiline (sõime kolm korda päevas ja see oli alati maitsev), inimesed olid väga sõbralikud ja toredad. Koju lennata oli raskem kui Portugali, sest lennufirma (Lufthansa) otsustas sellel päeval mitte lennata – toimus töötajate streik. Meie grupp lagunes kaheks, ühed jäid lahedasse hotelli ja teised lendasid kodu poole. Mina kuulusin teise gruppi. Lend lennu järel lükati edasi. Lõpuks lendasime me Portugalist Hispaaniasse ja sealt Hollandisse. Amsterdamist pidi lennuk meid Eestisse viima, kuid keegi polnud kindel, kas me jõuame lennukile, kuna meil oli ainult 10 minutit aega ühelt lennult teisele minekuks. Kuid pärast maandumist selgus, et peame ootama veel 2 tundi, kuna tuule pärast ei saanud lennuk õhku tõusta ning kogu draama mahajäämise hirmust oli asjata.
Peale Eestisse tagasi jõudmist suutsin kontakti hoida mõnede inimestega projektist. Kuidagi on nii, et igas noortevahetuses on üks inimene, kellega sa edaspidi kontakti hoiad. Minu jaoks oli see alati keegi Türgist – äkki sellepärast, et nad on eestlaste vastandid?
Kus sa veel olnud viibinud?
Minu teine noortevahetus oli Tšehhis. See mulle väga ei meeldinud, kuna meil polnud eriti vaba aega ja kord seal oli väga range, võrreldes minu esimese noortevahetusega. Igatahes, türklased olid lahedad! Pärast seda osalesin ma Sloveenia noortevahetusel ja minu neljas noortevahetus oli Ühendkuningriigis. Tuleva aasta mais lähen ma taas Portugali.
Ilma Erasmus+ abita olen ma sellel aastal külastanud ka teisi riike. Suvel käisin ma bussituuril, kus me peatusime Portugalis, Itaalias, Tšehhis, Poolas, Leedus, Lätis ja Austrias, kus mulle toit väga ei meeldinud. Samuti olen külastanud Venemaad, Rootsit ja Ühendkuningriike.
Milline Erasmuse riik sulle kõige rohkem meeldis ja miks?
See on raske küsimus, sest mulle meeldisid nad omamoodi kõik. Kuid ma pakuks, et Ühendkuningriik oli mu lemmik, sest seal oli väga lõbus ja meil oli palju vaba aega. Kuid äkki ma lihtsalt arvan seda sellepärast, et see oli mu neljas noortevahetus? Projekti teemaks oli hirmudest üle saamine ja tervislik toitumine. Kuid ainus asi, mis me seal tervislikult tegime, oli kõndimine. Me sõime ainult kartulit ja kala, mistõttu ma võtsin 3 kilo kaalus juurde - aitäh Inglismaa!
Inimesed noortevahetuses olid väga tublid ja aktiivsed. Kõik võtsid osa ja rääkisid kõigiga. Mõned ei rääkinud kõige paremat inglise keelt, aga see ei olnud probleemiks, sest kõik oskasid rääkida ka kehakeeles. Inglismaal tegime me ka naljakaid tegevusi. Näiteks korraldasime me “Eurovisiooni lauluvõistluse”. Me arvasime, et äkki leedukad võidavad võistluse, sest nad ei võidaks iialgi õigel Eurovisioonil. Aga ei, nad kaotasid ka selle lauluvõistluse. Ja muideks eestlased said teise koha ja türklased tulide esimesele kohale.
Kas sul on lemmik mälestus või kogemus?
Ma ei tea. (Vaikus: Ooo!) Mu lemmik kogemus oli vast Inglismaal. Me saime seal ülesande, kus pidime rääkima kohalikega. See oli väga lõbus, sest inimesed olid toredad ja abivalmid. Nad kõik olid valmis vastama ja uurisid lisaks, et kas nad saaksid meid veel millegagi aidata.
See oli väga lahe, kuna eestlased pole üldse sellised! Mitte kellelgi poleks aega, et vastata.
Minu lemmik mälestus... Noortevahetuses on kõigil “salasõber”. Inimesed kirjutavad sinust asju, annavad sulle šokolaadi jne. Kuid sa ei tea, kellelt need on. See on nii lahe, sest sa saad komplimente ja kuuled/ loed endast ilusaid lugusid. See kõik loob sulle hea enesetunde, sest keegi leidis aega ja mõtles sinu peale. Mõnikord ma sain ka kirjakesed, mis olid türgikeelsed ning ma pidin need ära tõlkima, enne kui neid lugeda sain. Üheks üllatuskirjaks oli luuletus minu kohta!
Mida sa tulevikust arvad?
Ma kindlasti osalen rohkematel noortevahetustel, sest järgmine on juba planeeritud (Portugal maikuus). Minu soov on saada ka grupijuhiks, sest ma arvan, et mul on piisavalt kogemusi. Grupijuhid on alati väga enesekindlad ja ma tahan seda proovida. Pärast kooli võtan ma aasta vabaks ja liitun EVSiga (European Voluntary Service'iga). Aga kes seda teab? Ehk suvel või lähitulevikus plaanin ma minna Türki, et kokku saada vanade sõpradega eelmistest noortevahetustest.
Kas sul on soovitusi kellelegi, kes tahaks noortevahetuses osaleda?
Esiteks, informeeri ennast. Hakka jälgima näiteks organisatsiooni või mõne kooli lehte, mis sellega tegeleb.
Äkki leiad kooli, mis tegeleb aktiivselt just noortevahetustega. Edasise sammuna pead ennast erinevate projektidega kurssi viima ning leidma endale sobiva teema, valdkonna. Soovitan valida ka projekte, mille sobivuses sa täiesti kindel pole, sest noortevahetus on palju rohkem kui lihtsalt projekt. See on inimestega tutvumine, toit, mälestused ja maailmas reisimine! Kui sa oled leidnud midagi, mis sulle meeldib, siis lihtsalt täida vormid ja kirjuta motivatsioonikiri (kui vajalik). Seal peaksid selgelt välja tooma, mida saad sina pakkuda ja miks nad peaksid sind valima. Kui sa oled välja valitud, siis ootab ees veel viimase sammuna ainult asjade pakkimine. Mina tavaliselt pakkisin oma kohvri päev enne reisi s.t. et loopisin asjad kohvrisse ning lootsin - kõik vajalik on olemas. Tähtis on kontrollida üle, et sul oleksid kaasas olulised paberid, ID-kaart, piletid ja muud dokumendid. Üks asi veel: ära unusta telefoni laadijat!
Kui sa oled lõpuks kohale jõudnud, siis ole see keegi, kes sa kodus ei ole. Sa võid kodus olla tagasihoidlik, häbelik, aga noortevahetuses sa pead olema aktiivne ja ekstravertne. Seda õpetas mulle grupiliider minu esimesest noortevahetusest, ning see on minuga koguaeg kaasas käinud. Lihtsalt räägi inimestega, kuna sa ei pruugi neid kunagi enam näha. Ja teiste inglise keel pole ka perfektne, nii et ära karda rääkida.
Nina Leimlehneri tehtud intervjuu Kristiinaga tõlkis Ivor Ploom
