Oma kõiki emotsioone ja mälestusi malevast on väga raske hallata ja paberile kirjutada, kuid siin minu mõtted - Eluäge suvi 2017 ehk Tankla Õpilasmalev on.
Malev oli minu jaoks suurepärane elamus ja tore kogemus. Kuigi kahest malevanädalast Sangaste rühmas on möödas umbes kaks kuud, on siiski mul pea iga päeva tegevus või mõni põnev seik veel meeles.
Mäletan, et kui saabusin Sangaste lossi teise malevapäeva varahommikul, enne hommikusööki, oli mul väike ärevus sees – ei osanud kuidagi olla või midagi teha. Ka suursuguse ilmega tervitav lossihoone ei tundunud esmapilgul just kõige harjumuspärasem koht elamiseks, kuid siiski ettearvamatuid elamusi tõotav.
Võimalik, et minu esimeseks tööülesandeks saigi hotellitubade koristamine koos teiste tüdrukutega. Paari päeva töösisuks oligi, koos kahe malevakaaslasega, lossi torni ruumi ja selle akende pesemine, mis algselt olid pehmeltöeldes „matistunud”. Särama löödud lossitornist kujunes minu jaoks meeldiv paik päikeseloojangu nautimiseks ja kitarrimänguks.
Igas päevas oli kuus tundi tööd. Küll mahtus sellesse aega lossi koristamist, põrandapesu, akende küürimist, rohimist, aida ja ringtalli prahist tühjaksvedu, puude ladumist ja ka multšimist. Kindlasti tekkis meil malevlastega ka paar lahkheli mõne ülesande täitmise pärast, kuid ka need ununesid ajaga.
Teise nädala lõpuks olime nii füüsiliselt kui vaimselt üsna rusutud, kuid hea seltskond, mõnusad rühmajuhid ja lahedad ühistegevused pühkisid ka selle. Meie vahvad rühmajuhid, Merle, Kati ja Aige, oskasid meid oma positiivse hoiaku, hea huumorimeele ja emaliku hoolitsusega innustada tööle, vormida meid ühtseks rühmaks, arvestades igaühe omanäolisust, kui ka panna meid ühisest tööst rõõmu tundma.
Vabadel hetkedel veetsime ühiselt aega. Tavaliselt mängisime väikese seltskonnaga kaarte või jutustasime tee- ja kohvitassi ääres elust ja ilmast. Igav ei hakanud mitte kunagi. Nende nädalate jooksul käisime ka rühmaga ujumas, pargis grillimas, külastasime Pokumaad, Tamme-Lauri tamme kui ka viimasel õhtul Liikluslinna ja Nõiariigi. Käisime ka malevanädalate vahel toimunud Maleva kokkutulekul, Kuutsemäe puhkekeskuses, kus tutvusime teiste rühmadega ja esitasime ka omaloodud laulu, näidendit ja tantsu. Veetsime ka mõnusalt aega.
Malev andis mulle töökogemuse, uued sõbrad ja võimaluse õppida ennast tundma uutes olukordades. Lossist lahkudes olin ma kindel, et seekordne Malev ei jää mul viimaseks...
Angela Kits
2017.aasta TÕM malevlane
