26. veebruarist – 7. märtsini panid oma vastupidavuse ja koostöö proovile Valgamaa noorkotkad ja kodutütred taliõppelaagris Rootsis. Õppelaager toimus rootslaste kursuse raames, kuhu on kaasatud juba teist aastat ka Valgamaa noored.
Östersundi jõudes seati end mõnusalt kasarmutesse sisse, kuid see lõbu ei kestnud kaua. Üsna pea otsiti välja suusad ning nii mõnedki eelmise aasta olijad märkasid suusapaaride seas oma nime. Algas suuskade ettevalmistamine. „Väga raske oli klambreid enda jalasuurusega paika sättida, kuna varem polnud sellist tehnikat kohanud," räägib Pukast pärit noorkotkas Karel Sarv. Suuskade tõrvamine tekitas aga omakorda meelelärmi, sest ülesande juhendaja unustas mainida üht tähtsaimat asja.
„Kogunesime kõik ümber lõkke ja Rootsi juhendaja näitas ette, kuidas suuski tõrvata. Ta rääkis, et kõigepealt tuleb suusk lõkke peal kuumaks teha ning seejärel lisada palju tõrva ja seda protsessi tuli korrata umbes kolm korda. Hiljem, kui kõigil suusad ohtra tõrvaga kaetud sai, selgus, et tõrva peab lisama ainult natukene ja pärast pintsliga seda puidu sisse ajama. Enamik meist tegid seda esimest korda ja valesti, seega tuli suusad uuesti kuumaks ajada ja üleliigne tõrv suuskadelt maha nühkida," meenutab kodutütar Laura Melk.
Suur roll kehahügieenil
Ilmataadi vingerpussi tõttu tuli Kesk-Rootsist, kus oodatust vähem lund oli, liikuda veel 100 kilomeetrit põhja poole Storåbrännasse, kus seltskond lõpuks kolme segarühma jaotati ning õhtuseid magamisasemeid üles seadma saadeti. Kuna väljas oli talv, tuli puhta platsi jaoks kühveldada ohtralt lund. „Kui olime lume ära kühveldanud, leidsime maapinnalt kolm pikka ja sügavat vagu. Selgus, et telgi kinnitamise kohad jäid täpselt vagude peale ning pidime telgi asukohta natuke muutma. See omakorda tähendas taaskordset kaevamist ja lisatööd," seletab olukorda rootslasest rühmajuht Malin Ahola.
Olles lähisarktilises kliimavöötmes, pandi pidevalt rõhku kehahügieenile ning enda kui ka kaaslaste eest hoolitsemisele. Paljude jaoks sai uueks kuulduseks viie puntki pesu, mis osutus oodatust meeldivamaks. See näeb ette seda, et keedad vee soojaks, kallad kaussi, võtad end keset talve aluspesu peale ning pesed puhtaks keha viis kõige tähtsamat puntki. „See osutus oodatust palju soojemaks kui olin arvanud. Teeksin seda uuesti, kui asjaolud peaksid seda nõudma," kommenteerib rootslane Jacob Gustav Kolbäck.
Laagri jooksul õpiti veel lumme suusajälgede ette tegemist ning puude vahel manööverdamist. Pingutust nõudis kelgu tassimise ülesanne, mis sisaldas huvitavaid tehnikaid, et kelku võimalikult kerge vedada oleks. Tähtis oli meeskonna füüsiline toetus. Karel tunneb, et see oli kõige kasulikum tegevus õpitu jooksul. „Sain teada, kuidas kelgul haavatut inimest vedada. Sain hea kogemuse ning olen sellel teemal targem, kuigi Eestis selliseid kelke pole."
Tugevdati meeskonnavaimu
Kuigi suur osa ajast veedeti suuskadel, lõid noorte emotsioonid lõkkele siis, kui teatati, et saavad sõita Bandwageni (masin, mille taga suusatatakse) taga. Suurt rõõmu valmistasid ka õhtused meeskonnategevused – üheks lemmikumaks Segwayga (kaherattaline isetasakaalustuv akujõul töötav elektrisõiduk) sõitmine, mis head tasakaalu nõudis.
Põnevuse jätkamiseks korraldati laskesuusatamise võistlus, kus igast võistkonnast valiti kolm inimest esindama oma tiimi. „Sain stardist hästi minekule, kuid sõitsin valesti ja jäin oma liidripositsioonist ilma, kuna sõiduringi seletati ebaselgelt. Ring ise oli pikk ja laskma jõudes oli nii halb olla, sest kurk oli külmast õhust vastikult valus. Laskmine oli aga vahva ning võistluski püsis lõpuni väga pingeline, ent siiski meie võitsime," tunneb Anna-Liisa Kärson uhkust.
Laagri lõpetas umbes 10kilomeetrine orienteerumine, kus pandi proovile vastupidavus, rootslaste ja eestlaste omavaheline meeskonnatöö ja eelnevalt selgeks õpitud sideoskused. „Orienteerumist vedasid eest ikka eestlased. Kui rootslased oma raskete kottidega hätta jäid, tõttas naaberriigi rahvas neile appi," räägib Kaisa Kerge. Jacob meenutas, et see oli lõbus ning hakkamasaamiseks oli vaja kasutada meeskonnatööd. Kogu laagri kõige tähtsamaks õppetunniks minu jaoks oli, kuidas käituda ja ellu jääda talvises kliimas."
Pille-Riin Vessin
Valgamaa kodutütar
