Reedel jõudis lõpule 11. Valgamaa õpilasmalev. Kahe nädala jooksul tehti erinevaid heakorra- ja haljastustöid, nagu riisumine, rohimine, istutamine, puude ladumine, pahteldamine, värvimine ja koristamine.
Huvi maleva vastu oli tänavu erakordselt suur. Tankla Õpilasmaleva koordinaatori Elina Virnase sõnul kandideeris 70 kohale kokku 133 noort vanuses 13-19 aastat. Malevasse pääsemiseks tuli esitada CV ja motivatsioonikiri ning osaleda grupivestlusel. Selline kandideerimisprotsess aitab välja valida tõeliselt motiveeritud noored ning annab neile kogemuse, kuidas päriselus tööle kandideerimine käib. Omaette väljakutse oli ka tööandjate leidmine, sest usaldus noorte tööpanuse vastu ei ole suur ja sageli tuleb neid veenda malevlastele võimalust pakkuma. Samuti tuleb leida palgafond.
Õpilasmalevas tegutses sellel aastal kokku seitse rühma, igal oli kaks rühmajuhti. Päeval tehti tööd, õhtuti toimus vestlusring, kus jagati muljeid ja kogemusi. Siis jäi aega veel ühisteks mängudeks ja meelelahutuseks, esimesel nädalal tuli teha ettevalmistusi ka maleva kokkutulekuks.
Maleva kokkutulekul said rühmad omavahel mõõtu võtta, kogemusi jagada ja meelt lahutada. Kokkutulek toimus Kuutsemäe puhkekeskuses, kus heisati malevalipp ning kahe päeva jooksul esitles iga rühm eelnevalt ettevalmistatud loomingulisi ülesandeid. Lisaks toimus erinevaid töötubasid ja sportmänge.
Pille Priidikul oli rühmajuhina käsil juba kuues malevasuvi ning ta kirjeldab noortega töötamist ja malevas tegutsemist kui oma kutsumust. Tema sõnul aitab malev noortel mõista, et raha ei tule niisama, vaid selle teenimiseks tuleb tööd teha. Igapäevaselt töötab ta Puka Noortekeskuses noorsootöötajana, kuid malevas on tema sõnul teistsugune ja eriline õhkkond. Erilist energiat kiidab ka Valga Avatud Noortekeskuse noorsootöötaja Dea Margus, kes on olnud malevaga seotud juba 13 aastat. Lisaks märkis ta, et tänapäeva noortel on kodust kaasa saadud tööharjumust aina vähem, sest füüsilist tööd ei pea nii palju enam tegema. Samas kui noortele töö kätte näidata, on nad väga usinad ja looderdamist kindlasti ei ole.
Noored on malevakogemusega väga rahul. Oliver Ilves, kes oli malevas esimest korda, tegutses Sooru rühmas. Tema tööpäevad möödusid puid lõhkudes ja pööningult saepuru koristades. „Kõige keerulisem oli saepuru kättesaamine väikestest vahedest," muigas Oliver, lisades, et malev on siiski lahe ja ta plaanib kindlasti ka järgmisel aastal tulla.
Mulgi Elamuskeskuses töötanud Braien Kauri sõnul meeldis talle kõige rohkem käruga töötamine ja loomadega tegelemine ning kõige tüütum oli rohimine. Otepää rühma liikme Birgit Alliksaare hinnangul on malevas makstav töötasu õiglane ning töö ei ole liiga raske. Tema sõnul on rühmajuhid toredad ja toetavad ning malevas saab tuttavaks paljude uute inimestega ja leida sõbrad terveks eluks.
Õpilasmalevas osalenud Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored said esimene kogemuse sellest, mida tähendab tööle kandideerimine, töö tegemine ja selle eest tasu saamine. Sama oluline on aga koos veedetud aeg, mille jooksul tekivad uued sõbrad, ühised mälestused, siseringinaljad ja laulud, mis jäävad malevasuve meenutama.
"Malevate korraldamist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja Haridus- ja Noorteamet (Harno) ning 13-aastaste noorte osalemist rahastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest."
Tegevusi viiakse ellu meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond” vahenditest koostööprojekti “Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored” (LEEN) raames. Kaasrahastab Euroopa Liit.
