Tänavu täitub Eduard Vilde romaani „Mahtra sõda" ilmumisest 110 aastat. Selle sündmuse tähistamiseks ja Eesti vabariigi saabuvaks 95 juubeliks kuulutab Eduard Vilde Muuseum välja luulevõistluse koolinoortele ja üliõpilastele pealkirjaga „Mis maa see on?"
Mis maa see on, siin pole ühtki mäge,
vaid metsad lõputud ja laukasood,
kuid siinne rahvas täis on imeväge
ja kummalised nende laululood.
(Peeter Volkonski)
Kodumaast kirjutada pole lihtne, liig tihe on side inimese ja tema kodu vahel. Kerge on libastuda ja minna ülitundeliseks või laskuda klišeedesse. Sellepärast on vaja, et Sina, noor, oma värske pilgu ning terava ja otsekohese ütlemisega paneksid paberile, mida arvad Eestist, kus Sina elad, mida tunned selle maa vastu, mida pead oma kodumaaks. Mis sellest, et enne Sind on juba paljud sama teinud. Mis sellest, et Sinu eel on sõnu seadnud sellised luuletajad nagu Kristjan-Jaak Peterson, Lydia Koidula, Peeter Volkonski, Chalice...
Sinu nimi võib olla järgmine kodumaast nii hästi ja tabavalt kirjutanute seas. Peaasi, et oled siiras selles, mida kirjutad.
2011. aasta laulupeo üks unustamatumaid hetki oli siis, kui ühendkoorid laulsid koos autoriga Siiri Sisaski viisistatud ja Peeter Volkonski tekstile kirjutatud laulu „Mis maa see on?" Paljudel, nii lauljail kui kuulajail olid silmis liigutuspisarad ja meeles seesama küsimus. Youtube'i kommentaarides nimetati laulu Eesti hümniks. Laul ise aga on algselt kirjutatud suvelavastuse „Mahtra sõda" jaoks, mida 1998. aastal Mahtra väljadel Raplamaal suure publikumenuga mängiti. Läbi aastate pole küsimus oma aktuaalsust kaotanud, kuigi küsimise põhjus on teisenenud. Samale küsimusele otsisid 1902. aastal vastust „Mahtra sõda" ajalehe „Teataja" joonealusena lugenud inimesed. Toona koguneti juba varahommikul toimetuse ukse taha, et teada saada, kuidas lugu edasi läheb. Sellise õhina ja huviga pole ei enne ega pärast loetud ühtki eesti romaani. Romaanis kirjeldatud 1858. aasta talurahvarahutused olid eelmänguks organiseeritumale ja sõna relvana kasutavale vabadusliikumisele, mis viis ärkamisaja sündmusteni ning lõpuks Esimese Eesti vabariigini. See oli romaan, mis aitas eestlastel tugevdada oma rahvuslikku iseteadvust ja aitas leida vastust küsimustele, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu minna soovime.
Mis maa see on? See on kahtlemata vildelik küsimus. Kirjanik ja ajakirjanik, kellel ühelt poolt ei jäänud märkamata ükski ajastu pahe, valutas südant oma rahva vaevatud seisukorra ja tuleviku pärast. Tänaseks on olukord muutunud. Millised küsimused on Sinul keelel kui tänapäevast Eesti elu vaatad? Mis sind rõõmustab, mis vihastab või kurvastab? Pane kirja oma Eesti-kogemus ja saada see muuseumi poole teele.
Konkursi toimumise tingimused:
Konkursi toimumise aeg on 21.09–31.10.2012.
