Ponimaa rühmas töötavad neli noort neidu Kadri Meki juhendamisel, kes ei pelga tööd, kus näpud pistetakse mulda või kätte võetakse haamer.
Iga päev astume taas tundmatusse vette, sest ees ootavad täiesti uued väljakutsed. Töö on vaheldusrikas ning pea iga päev viibime erinevates paikades. Oleme korrastanud aiamaad, koristanud puhkemaja, hooldanud hoovi ja ühtmeelselt lemmiktegevuseks on ettevalmistused pulmaks, kus saame kaasa aidata dekoratsioonide valmistamise ning piduliste ala korrastamisega. Töökohustuste hulgast ei puudu ka füüsilisemad tööd – oleme maad kaevanud, mulda tassinud ning isegi sõnniku viskamisest pole pääsenud. Tööelu käib lõbustamas juba üpris omaks saanud dalmaatsiakoer Muuro ning vaateilu pakuvad kaunid ponid ja hobused.
Majutuspaigas Annimatsil ootavad peale tööd meid veel kaks malevarühma koos kahe rühmajuhiga. Suurem osa õhtute sisudest oleme hetkel panustanud malevate kokkutulekuks, et kõik vajalik saaks ikka õigel ajal valmis. Peale selle ei ole me unustanud, kuidas mõnusalt vaba aega nautida. Mängime võrkpalli, korvpalli, lauamänge, käime ujumas, tegime saunaõhtu ja lihtsalt tutvume üksteistega. Kuumad suveilmad on mõnikord rühmaliikmed nii läbi võtnud, et ega peale tööd enam millegagi eriti tegeleda ei tahagi.
15 aastat putru
Üks tore seik meenub ka reeglite peale mõeldes. Meil on kehtestatud ühtne reegel, et tööajal on telefonid absoluutselt keelatud, isegi kaasa neid ei võeta. Rühmajuhid riputasid oma toa ukse peale enda nimed koos telefoni numbritega, kuid seejärel küsiti, et milleks meile rühmajuhtide numbreid vaja on, kui me nagunii helistada ei saa. Nemad selgitasid, et peale tööd saab ju ikka helistada, mille peale käidi omakorda välja teooria: „Kui ma olen tööl ja WC-s juhtub tööõnnetus, mis siis saab?“
Kui rääkida toidust, siis üks kõlavamaid lauseid Annimatsil on „Sooja ilmaga soe tee“ ehk meile antakse pea iga toidu kõrvale kuuma teed. Muidugi ükski selle aasta Ponimaa malevaliige ei unusta hetke, mil tööandja rääkis, et tema pere on viimased 15 aastat söönud ainult putru ning meilgi ei õnnestunud lõunaks pakutavast kaerahelbepudrust kõrvale hiilida. 20-kilosed kaerahelbekotid virvendavad siiani lustakalt silme ees. Sellest vahvast juhtumist haarati koheselt kinni ning pandi alus meie maleva logo, slogani ja kõige muu jaoks.
Pille-Riin Vessin
malevlane
