Justkui lennates möödusid kaks lustakat päeva Tõlliste noortekeskuses, mil külas olid Pilistvere noored Viljandimaalt ning itaallannast vabatahtlik Federica Russu.
Ühiselt veedeti aega projekti „Noored ja ääred" raames, mille alaeesmärgid on tutvustada Eesti noortekeskusi kui noorte mitteformaalse hariduse arendajaid ja kogukonnatöö sõlmpunkte ka äärealadel, kus koolid on kaugel või hääbumas ning suurendada noorte liikuvust ja omavahelist koostööd. Projekti „Noored ja ääred" koordineerib Eesti Noorsootöö Keskus.
Tõlliste noored kogunesid 23. oktoobri pärastlõunaks noortekeskusesse, et üheskoos valmistada itaaliapäraseid toite ja veeta üks meeldejääv ning kõhtu täitev Itaalia-Eesti õhtu. Kuuldes ukse tagant samme ja mõningaid naerukilkeid, võis arvata, et külalised on kohal. Rõõmu võis tunda selle üle, et kohe varsti saab midagi head maitsta. Lõhnad olid head ja toit veelgi maitsvam. Proovida sai itaaliapärast pastat, lasanjet, küpsetatud baklažaani, juustu-singirulle, paprikasalatit, tiramisu ning eesti toitudest hapukapsast, verivorsti, musta leiba, küpsisetorti.
„Söögid olid minu arvates super, aga lasanje mulle väga ei meeldinud, igaühel oma maitse. Oli palju uusi maitseid – asjad mis olid endal ka olemas, aga ei osanud ise lihtsalt juurde lisada. Mõnus! Tiramisu oli muidu kõigi lemmik, ma arvan! Imehea! Kiidame kokka," tõi Pilistvere noor Sigrid Kinguste toiduvalikust välja.
Kolmapäeva õhtut iseloomustas suurepäraselt ütlus „kes ei tööta, see ei söö", sest kohe kui kõhud täis, sai tutvustatud Valgamaad. Saadi väike ülevaade Itaaliast ning kuuldi ka Pilistvere elust ja tegemistest. Kuigi kell näitas hilist aega, suutsid noored veel hakkama saada ühe tähtsa ülesandega. Igal rühmal tuli teha plakat 100-aastasest Eestist, millisena noored seda viie aasta pärast näevad ning hiljem neid ka esitleda. Oli nalja ja naeru ning ka rohkelt tõsist ja mõtlemapanevat tööd, kuid see-eest olid ettekanded põhjalikud.
„Enne töö, pärast lõbu" on väljend, mis iseloomustas kohal olnud noori. Kuigi käes oli südaöö ja järgmisel päeval tuli vara ärgata, et ümbruskonnaga veidi tutvust teha, ei heidutanud see noori. Ülejäänud aeg pärast kesköötundi sisustati nalja visates, piljardit, kaarte ja Xboxi mängides, pilte tehes ning padjasõda pidades.
„Mulle meeldis see, et olite välja mõelnud tegevused igavuse peletamiseks. See oli lausa super, tegevusi oli piisavalt. Rühmatöö ja rühmadesse jaotamine oli ka hea, et lisaks omadele oli ka võõraid," lisas Kinguste.
Teise päeva hommik oli küll sombune, ent noorte tujud vähesest uneajast hoolimata oodatust paremad. Enne kui ringreisile asuti, viidi läbi ka analüüs erinevatel valdkondadel, millised on väärtushinnangud, mis meie tegutsemist ja mõttelaadi ikkagi mõjutab, kes või mis on meile eeskujuks, miks meie unistused ei täitu? „Elu algab seal, kus lõpeb Sinu mugavustsoon," sõnas Pilistvere neiu Kersti Aun ja eks ta tegelikkuses nii ka on. Ringkäik sai alguse Tsirguliinast. Näidati raudteejaama, koolimaja nii seest kui väljast, raamatukogu ning noored lipsasid läbi külapoest. Edasi liiguti Paju mälestusmärgi juurde ja tutvuti selle ajalooga. Kuna aeg oli limiteeritud, tuli asuda tagasi liikuma. Sõitsime läbi Laatrest, näidates pisikest randa, kirikut, vallamaja, piimafarmi, kalmistut. Viimane peatus toimus Sangaste lossis, kus söödi lõunat ning tutvuti lossi ajalooga.
Ringkäik läbitud, suunduti tagasi noortekeskuse juurde, et üksteist selle meeldiva aja ja külaskäigu eest tänada ja jällenägemiseni öelda. Et kõigile saaks võrdselt positiivset energiat, tehti enne lehva-lehva tegemist üks suur grupikalli. Üks silmapilgutus ja nips ning läinud nad olidki, nagu oleks see kõik vaid unenägu olnud.
Egle Kõvask
Tõlliste noor
