13.-15. novembrini viibis Tankla mini reporter Laura-Maria Kiiser Võrus Noorte Meediaklubi poolt korraldatud koolimeedialaagris, kus said kokku 8.-12. klassi meediahuvilised.
Olin Valgamaalt ainuke osaleja, kes sel toredal sündmusel kohal oli. Kui sinna jõudsin, ei olnud seal veel ühtegi korraldajat. Ootasin ja kõndisin mööda koolimaja umbes tunnike. Õigepea saabusid korraldajad ning suunasid meid rühmadesse, mis olid esindatud superkangelaste nimedega nagu Capten America, Spiderman, Superman, Hulk ja teised. Mina olin Batman ehk siseuudiste toimetuse liige. See toimetus tegeles meedialaagri uudistega.
Pärast gruppidesse jagunemist seadsime sammud aulasse, kus tutvusime toimetuste juhtide ja korraldajatega. Sissejuhatus päeva oli omapärane – meile visati jäätised, kuid neid ei tohtinud enne lahti teha, kui see oli kõigil ning hetk hiljem tutvusime oma toimetuse liimetega toimetuse ruumis.
Loominguliseks ja ühendavaks ülesandeks oli näidend ning sportlikumaks pooleks jooksmismäng. Näidendis olid ette antud asjad, mille järgi teha: tsitaat "Ma ei ole hull", jalgpallur Pareiko, Perekooli foorum. Mõlemad tegevused tulid meie, siseuudiste tiimil hästi välja ja saavutasime esikoha.
Professionaalid jagasid häid näiteid
Laupäeva hommikul pärast söömist hakkas toimetuse koosolek, kus arutasime, millistest teemadest kirjutada ja õppisime, milline peaks olema loo ülesehitus. Esimesena astus üles Tuuli Jõesaar, kes rääkis oma eduloost ja ka MMS-i teemast (MMS ehk kloordioksiid ehk mürgine ravim). Tuuli rääkis, kuidas ta tegi Facebooki varikonto just sellepärast, et saada lähemale teemale, millele ta oma õige kontoga ei saaks.
Järgmisena tuli noorte ette Piret Kooli, kes on väga hea ajakirjanik ja suudab lugejaid puudutada sellistel teemadel, millest inimesed tihtipeale rääkida ei soovi. Näiteks on tema kirjutatud Liis-Katrin ja Märt Avandi poja suremise lugu. Selle loo usaldas Liis-Katrin ainult Laupäevalehele LP.
Viimasel päeval saime osaleda valikloengutes. Mina valisin endale teema, kuidas ajakirjanikuna mitte läbi põleda ja reisimise võimalused noortele. Räägiti, et tuleb võtta endale vabu päevi, sest me ei pruugi alati saada perega aega veeta. Reisiprojektides osalemise kohta saime teada, et naistel on sinna väga raske pääseda. Motiveerivaks laagri lõpetuseks oli teiste arvamuste kogumine enda kohta. Nimelt pandi seinale tühi paber koos inimese nimega ja sinna sai igaüks kirjutada sinu kohta omadusi, arvamusi.
Olin väga kurb, et pidin sealt ära tulema. Julgustan teid osa võtma nii paljudest laagritest, messidest ja õppepäevadest, kui saate ning ütlen, et te ei kahetse!