14. jaanuaril toimus XXVII mälestusjooks Vilniuses. Vilniuse veresaun leidis aset 1991. aasta 11. - 13.jaanuaril. Nõukogude sõjaväelased tapsid 14 ja haavasid üle 1000 leedulase.

Möödunud on 2018. aasta teine nädalavahetus. Neli Valgamaa ning kaheksa Tallinna maleva noort ning kaks noortejuhti veetsid selle sedapuhku Leedu pealinnas Vilniuses. Kargeid külmakraade ja lumesajust ilma trotsides läbisime selle lühikese aja jooksul sõites 1500 ja joostes 9 kilomeetrit.

On pühapäev, 14. jaanuar ning peagi on käes keskpäev. Õues on ninanäpistav pakane, eestlased mu kõrval räägivad, et hetkel on väljas -10 kraadi. Kõrvu kostab ka leedulaste jutusumin – tuhanded leedulased minu ümber paistavad olevat sama ootusärevad nagu mina. Silma torkavad nii tänavatele üles rivistatud vormides Leedu kaitseväelased kui ka tsiviilriietes tavakodanikud, kellest mõnel kaas laps või koergi.

Mõni minut enne kella 12 kõlab Leedu hümn ja seejärel antakse püssilaskudega start Leedu XVII rahvusvahelisele mälestusjooksule „Läbi elu ja surma“. Samal päeval, 27 aastat tagasi, kaitses Leedu rahvas Vilniuse teletorni Nõukogude Liidu sõjaväelaste eest. Tapeti 14 ja vigastada sai üle 700 leedulase.

Kui olen jooksnud koos tuhandete leedulastega Vilniuse tänavatel umbes 10 minutit, hakkab eemalt silma paistma 326 meetri kõrgune teletorn. Kilomeetrid mööduvad, torn läheneb ning enne kella 13 saabun 9-kilomeetrise distantsi finišisse, täpselt teletorni alla. Pärast mõningast otsimist leian rahvamassi seast üles Eesti lippu kandva Kareli, et emotsioone vahetada ja koos teiste eestlaste finišeerumist ootama jääda.

Eredad elamused

Karel Kuus, 18 aastane Valgamaa maleva noorkotkas finišeerus eestlastest esimesena. Kui küsin, mis tunne oli joosta tuhandete leedulaste seas selle sündmuse mälestuseks, saan järgneva vastuse: „Vaatamata sellele, et rada oli üllatavalt raske, oli uhke tunne esindada Eestit Vilniuse teletorni kaitsmise mälestusjooksul ja näidata leedulastele eestlaste kohalolekut. Need 9 kilomeetrit koos Eesti riigilipuga joosta on kindlasti minu elu ühed meeldejäävamad. Samm muutus koheselt kergemaks, kui kuulsin eemalt hõikeid „Estonia! Estonia!“.

Sündmus läbi leedulase silmade. 

Üllatusena silman jooksu finišis ka tuttavat leedu kadetti, kellega sain paar aastat tagasi tuttavaks Eesti-Läti-Leedu noorte ühislaagris „Baltic Guards“. Uurisin temalt, mida tähendab teletorni kaitsmise sündmus tema enda ja teiste leedulaste jaoks.

Leedu Kindral Jonas Zemaitise Militaarakadeemia kadett R. Banišauskaitė vastas: „13. jaanuar on iga leedulase jaoks päev, mis tähendab lootust ja vabadust. Sarnaselt eestlastele olid ka leedulased valmis tegema kõike, et olla taas vaba riik. Teletorni kaitsmises osalesid mitmed minu lähedasedki, näiteks vanaisa ning kallima isa, kes sai teletorni kaitsmisel NSV Liidu sõjaväelaste poolt vigastada. Kätte oli jõudnud hetk ja võimalus taastada iseseisvus ja olime kindlad, et sel korral me ei lase seda võimalust käest.“

Austus ja lugupidamine

Kui kõik kaasmaalased olid finišeerunud, jäädvustasime teletorni taustal oma eestlaste seltskonna ning seejärel asusime pikale koduteele läbi tuisu ja tormi, mis tol hetkel Vilnius-Valga-Tallinn trassil valitses. Nädalavahetus Vilniuses andis meile taas ühe väärt kogemuse ja süvendas õlg-õla kõrval olemise tunnet teiste Balti riikidega.

Maileen Pillaroo
Valgamaa ringkonna kodutütar

Jaga seda artiklit sõpradega

@tanklanet säutsub

Uudiseid maakonnast

Uudisvoogu ei leitud

Lehekülge haldab ja majutab:

MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla © 2009–2018    |    Saada oma uudis: tankla@tankla.net